See artikkel räägib imetajate rakutüübist; osade vähivormide immunoteraapias kasutatavate dendriitrakkude kohta vaata artiklit Dendriitrakkude teraapia
Dendriitrakkude olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, mutatsioonid, rakud ja molekulid ning apoptoos ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Ebaküpsed dendriitrakud paiknevad perifeersetes kudedes, lümfikudedes ja ka veres kus nende ülesandeks on patogeenide tuvastamine, kasutades selleks ka tsütokiinidelt saadud signaale. Olles tuvastanud patogeeni dendriitrakk aktiveeritakse ja see liigub mööda aferentseid lümfisoonilümfisõlme kus vahendab signaale T-rakkudele (näiteks CD4+ ja CD8+ T).
Enamik viirusi inhibeerib dendriitrakkude küpsemist ja talitlust.
Immuunvastuse algatamiseks töötleb küpsenud dendriitrakk valgudpeptiidideks ja presenteerib neid, MHC klass II valkude antigeeni vahendusel, raku pinnal.
Dendriitrakud võivad esitleda eksogeenseid antigeene, nagu apoptootilised või nekrootilised tuumori rakud MHC klass I tsütotoksilistele T rakkudele, ja need aktiveerida.
Ebola viirus paljuneb edukalt dendriitrakkudes, ilma et vabastataks tsütokiine. Infitseerunud dendriitrakkude küpsemine ebaõnnestub ja ebaõnnestub ka immuunvastus, kuna ei esitleta antigeene NK-, T- ja B-rakkudele, aidates kaasa Ebola viirusnakkuse levikule organismis.
HIV-nakkus
HI-viirus nakatab ka dendriitrakke ja need võivad toimida HI-viiruse reservuaarina, esitledes HIV-antigeene CD4 retseptoritele ja transportides neid CD4+ lümfotsüütidesse, aidates kaasa HIV-nakkuse levikule organismis.
Kasvajad
Dendriitrakke ja nende alampopulatsioone on tuvastatud ka mitmete kasvajate mikrokeskkonnas, kuid seal võivad nende funktsioonid varieeruda, olenevalt signaalidest võivad nad kasvajarakkudele vastutoimet avaldada kuid ka kasvajate kasvule ja metastaseerumisele kaasa aidata.[1]
Dendriitrakkude migratsiooni ja apoptoosi mõjutab ka suitsetamine, kuid selle täpseid mehhanisme käesoleval ei teata, kuna uuringute tulemused on varieeruvad indikeerides nii tubakasuitsu kahjulikku toimet (arvukuse vähenemist) aga ka dendriitrakkude eluea pikenemist.[2]
Karolina Palucka & Jacques Banchereau, Cancer immunotherapy via dendritic cells, Nature Reviews Cancer 12, 265-277 (aprill 2012) | doi:10.1038/nrc3258, veebiversioon (vaadatud 17.08.2014) (inglise keeles)
I. K. Demedts, G. F. Joos ja G. G. Brusselle, Pulmonary dendritic cells: playing ball in the BAL?, doi: 10.1183/09031936.00111007, ERJ 1. november 2007, 30. köide, nr 5, lk 823-824, veebiversioon (vaadatud 17.08.2014) (inglise keeles)