Conrad Elvehjem

Edwin Linkomies ja Conrad Elvehjem (paremal) 1961. aastal

Conrad Arnold Elvehjem (27. mai 1901 McFarland, Wisconsin – 27. juuli 1962) oli ameerika biokeemik, kes spetsialiseerus katseloomade toitumiseksperimentidele ja sünteetilise toidu ning asendamatute toitainete, sealhulgas vitamiinide uurimisele.

Elvehjem avastas 1937. aastal uue biomolekuli ja antipellagra vitamiini nikotiinhappe (tänapäeval tuntud niatsiinina). Tema avastust loetakse tähtsaks sammuks inimeste pellagra ravis.

Karjäär

• 1919 – astus Wisconsini ülikooli põllumajanduskolledžisse.
• 1923 – alustas töötamist põllumajanduskeemia eriala õppeassistendina professor Edwin Bret Harti alluvuses.^[1]
• 1927 – kaitses doktorikraadi Wisconsini ülikoolis. Tema väitekiri oli imetavate loomade kaltsiumi- ja fosforivajaduse teemal.^[2]
• 1936 – asus tööle Wisconsini ülikooli professorina.
• 1944 – valiti sealsamas biokeemia õppetooli juhatajaks.
• 1958 – valiti Wisconsini ülikooli presidendiks.

Teadus

Conrad Elvehjem koos Edwin Bret Hartiga katsetas noorte rottide peal, kuidas nende jootmine täispiimaga mõjutab toitumuslikku aneemiat. See uurimus viis vase osakaalu tähtsustamiseni hemoglobiini biosünteesil.^[2]

1930. aastatel oli toitumusliku vaeguse esilekutsumise levinud meetodiks laboriloomade toidu töötlemine kuumutamise teel, selleks, et häviksid vitamiinid. Kasvufaktorite väljaselgitamiseks kasutati allikatena pärmi, piima, maksa (maksa fraktsioonide kommertstootmise ülejääke) ja muid toiduaineid.^[3] Elvehjemi edu seostatakse asjaoluga, et tema ja tema õpilased töötasid laboris üheaegselt paljude kasvufaktorite ja erinevate laboriloomadega.

Joseph Goldbergeri väljatöötatud P-P faktori biotesti abil, mis põhines black tongue'i ennetamiseks koertel, leidis Elvehjem, et nikotiinhape avaldas ravimilaadset toimet koerte black tongue'i haigusliku seisundi korral, mis oli üsna sarnane inimeste esineva haigusliku seisundi pellagraga.^[4]

Elvehjem tõestas, et maisirikka toidu söömine võib tõenäoliselt pellagra esile kutsuda, kuna maisivalkudes trüptofaani sisaldus on tunduvalt madalam võrreldes teiste teraviljadega.

Elvehjem koostöös kolleeg Carl J. Koehniga avastas, et maksaekstrakti filtraadis leiduv faktor, mis nimetati Goldbergeri järgi G-vitamiini fraktsiooniks, võib kanadel toitumuslikku pellagrat ravida. Avastuse katsetamiseks viisid nad läbi biotesti koertega. Koertel kutsuti, enne G-vitamiini fraktsiooni lisamist toidule nn "Goldbergeri kollase maisi dieediga" esile black tongue.

1936. aastal Elvehjem avastas katseloomade toitumisalastes uuringutes, mida ta viis läbi koos G. O. Kohleri ja Edwin Bret Hartiga, nn Grass Juice Factori. Lisades talvisele mineraliseeritud piimaratsioonile värsket peenestatud muru või värsket murust pressitud mahla, on võimalik saavutada kasvunäitajad mis vastavad suvisele piimaratsiooni kasvunäitajatele^[5] (suvel sõid lehmad heinamaal, talvel aga kuivtoitu).

1937. aastal avastas Elvehjem koostöös Frostiga spetsiaalselt ekstraheeritud maksaekstraktis rottide kasvufaktori, mille nad nimetasid W-faktoriks.^[6]

Samal aastal (1937) eraldas Elvehjem koos kolleegidega värskest maksast P-P faktori, see osutus nikotiinamiidiks ja nikotiinhappeks.^[4]

Tunnustus

• 1942 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks.
• 1943 – pälvis ta Willard Gibbsi auhinna.
• 1947 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.
• 1950 – American Institute of Nutritioni Osborne'i-Mendeli auhind.
• 1952 – Albert Laskeri auhind kliiniliste meditsiiniuuringute eest.

Isiklikku

Conrad Elvehjem abiellus 30. juunil 1926 Constance Waltziga.^[1] Peres oli kaks last.^[2]

Vaata ka

• Potteri-Elvehjemi homogenisaator

Viited

1. R. H. BURRIS, C. A. BAUMANN, VAN R. POTTER, CONRAD ARNOLD ELVEHJEM, May 27,1901-July 27,1962. Veebiversioon (vaadatud 17.08.2013) (inglise keeles)
2. Caryn Hannan, "Wisconsin Biographical Dictionary 2008–2009", State History Publications, lk 124–125, 2008, ISBN 978-1-8785926-3-7 Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 18.08.2013) (inglise keeles)
3. R. H. BURRIS, C. A. BAUMANN, VAN R. POTTER, CONRAD ARNOLD ELVEHJEM, May 27, 1901-July 27,1962., lk 142, 1990, National Academy of Sciences Veebiversioon (vaadatud 17.08.2013) (inglise keeles)
4. Walter Sneader, "Drug discovery", lk 231,2005, John Wiley Sons, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 18.08.2013), ISBN 978-0-471-89979-2 (inglise keeles)
5. G. O. KOHLER, C. A. ELVEHJEM AND E. B. HART,THE RELATION OF THE 'GRASS JUICE FACTOR' TO GUINEA PIG NUTRITION, Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison(Received for publication November 24, 1937) Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013) (inglise keeles)
6. C. A. ELVEHJEM, AARON ARNOLD, "STUDIES ON THE VITAMIN B1 REQUIREMENTS OF GROWING RATS", Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison, 8.November 1937 Veebiversioon (vaadatud 17.08.2013) (inglise keeles)

Publikatsioonid

Conrad A. Elvehjem oli rohkem kui 780 teaduspublikatsiooni kaasautor.

• koos E. B. Harti ja H. Steenbockiga. Dietary factors influencing calcium assimilation. V. The effect of light upon calcium and phosphorus equilibrium in mature lactating animals., J. Biol. Chem., 62:117, 1924
• koos Edwin Bret Harti, J. Waddelli, H. Steenbocki, Evelin Van Donki ja Blanche M. Riisinguga, Iron in Nutrition. VI. IRON SALTS AND IRON-CONTAINING ASH EXTRACTS IN THE CORRECTION OF ANEMIA, J. Biol. Chem. 1. May 1928, 77:777–795. [1] 1928
• koos J. Waddelli, H. Steenbocki, Edwin Bret Harti ja E. Van Donkiga,IRON IN NUTRITION : IX. FURTHER PROOF THAT THE ANEMIA PRODUCED ON DIETS OF WHOLE MILK AND IRON IS DUE TO A DEFICIENCY OF COPPER, J. Biol. Chem. 1929,83:251–260.[2] 1929
• Factors affecting the catalytic action of copper in the oxidation of cysteine, Biochem J. 1930; 24(2): 415–426., PMCID: PMC1254440, Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013), 1930
• THE RÔLE OF IRON AND COPPER IN THE GROWTH AND METABOLISM OF YEAST, J. Biol. Chem. 1931, 90:111–132. Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013), 1931
• koos KLINE, O. L., J. A. Keenani ja Edwin Bret Hartiga, The use of the chick in vitamin Bj and B, studies., J. Biol. Chem., vol. 99, 1932
• koos A. Arnold`iga, "Interrelationships of vitamins.", Nature, vol. 137, 1936
• koos C. J. Koehn Jr. ja J. J. Olesoniga, A new essential dietary factor.. J. Biol. Chem., vol. 115, 1936
• koos O. L. Klinei, H. B. Birdi ja Edwin Bret Hartiiga, An improved synthetic ration for vitamin B4 studies., J. Nutrition, vol. 11, 1936
• koos G. O. Kohleri ja Edwin Bret Hartiga, Growth Stimulating Properties of Grass Juice. Science 83: 445. 1936
• koos Douglas Van Anden Frostiga, Further studies on factor W., J. Biol. Chem., vol. 121, 1937
• koos Arnold Aaroniga, STUDIES ON THE VITAMIN B1 REQUIREMENTS OF GROWING RATS., Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison, 8.November 1937 [3]
• koos A. Arnoldiga, Studies on the vitamin Bj requirements of growing chicks., J. Nutrition, vol. 15, 1938
• koos G. O. Kohleri ja Edwin Bret Hartiga, The relation of the 'Grass Juice Factor' to quinea pig Nutrition. Jornal of Nutrition 15: 445. 1938
• koos DOUGLAS V. FROSTi ja Edwin Bret Hartiga, IRON UTILIZATION IN DOGS ON MILK DIETS, The Journal of Nutrition, Vol 19, No 4, 1940, (inglise keeles)
• Corn and Pellagra 1947
• Edwin Bret Hart, 1874–1953, A Biographical Memoir,National Academy of Sciences, Washington D.C., 1954 Veebiversioon (vaadatud 20.07.2013) (inglise keeles)