1930. aastatel oli toitumusliku vaeguse esilekutsumise levinud meetodiks laboriloomade toidu töötlemine kuumutamise teel, selleks, et häviksid vitamiinid. Kasvufaktorite väljaselgitamiseks kasutati allikatena pärmi, piima, maksa (maksa fraktsioonide kommertstootmise ülejääke) ja muid toiduaineid.[3] Elvehjemi edu seostatakse asjaoluga, et tema ja tema õpilased töötasid laboris üheaegselt paljude kasvufaktorite ja erinevate laboriloomadega.
Joseph Goldbergeri väljatöötatud P-P faktoribiotesti abil, mis põhines black tongue'i ennetamiseks koertel, leidis Elvehjem, et nikotiinhape avaldas ravimilaadset toimet koerte black tongue'i haigusliku seisundi korral, mis oli üsna sarnane inimeste esineva haigusliku seisundi pellagraga.[4]
Elvehjem tõestas, et maisirikka toidu söömine võib tõenäoliselt pellagra esile kutsuda, kuna maisivalkudes trüptofaani sisaldus on tunduvalt madalam võrreldes teiste teraviljadega.
Elvehjem koostöös kolleeg Carl J. Koehniga avastas, et maksaekstrakti filtraadis leiduv faktor, mis nimetati Goldbergeri järgi G-vitamiini fraktsiooniks, võib kanadel toitumuslikku pellagrat ravida. Avastuse katsetamiseks viisid nad läbi biotesti koertega. Koertel kutsuti, enne G-vitamiini fraktsiooni lisamist toidule nn "Goldbergeri kollase maisi dieediga" esile black tongue.
1936. aastal Elvehjem avastas katseloomade toitumisalastes uuringutes, mida ta viis läbi koos G. O. Kohleri ja Edwin Bret Hartiga, nn Grass Juice Factori. Lisades talvisele mineraliseeritud piimaratsioonile värsket peenestatud muru või värsket murust pressitud mahla, on võimalik saavutada kasvunäitajad mis vastavad suvisele piimaratsiooni kasvunäitajatele[5] (suvel sõid lehmad heinamaal, talvel aga kuivtoitu).
1937. aastal avastas Elvehjem koostöös Frostiga spetsiaalselt ekstraheeritud maksaekstraktis rottide kasvufaktori, mille nad nimetasid W-faktoriks.[6]
Samal aastal (1937) eraldas Elvehjem koos kolleegidega värskest maksast P-P faktori, see osutus nikotiinamiidiks ja nikotiinhappeks.[4]
↑G. O. KOHLER, C. A. ELVEHJEM AND E. B. HART,THE RELATION OF THE 'GRASS JUICE FACTOR' TO GUINEA PIG NUTRITION, Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison(Received for publication November 24, 1937) Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013) (inglise keeles)
↑C. A. ELVEHJEM, AARON ARNOLD, "STUDIES ON THE VITAMIN B1 REQUIREMENTS OF GROWING RATS", Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison, 8.November 1937 Veebiversioon (vaadatud 17.08.2013) (inglise keeles)
Publikatsioonid
Conrad A. Elvehjem oli rohkem kui 780 teaduspublikatsiooni kaasautor.
koos E. B. Harti ja H. Steenbockiga. Dietary factors influencing calcium assimilation. V. The effect of light upon calcium and phosphorus equilibrium in mature lactating animals., J. Biol. Chem., 62:117, 1924
koos Edwin Bret Harti, J. Waddelli, H. Steenbocki, Evelin Van Donki ja Blanche M. Riisinguga, Iron in Nutrition. VI. IRON SALTS AND IRON-CONTAINING ASH EXTRACTS IN THE CORRECTION OF ANEMIA, J. Biol. Chem. 1. May 1928, 77:777–795. [1]1928
koos J. Waddelli, H. Steenbocki, Edwin Bret Harti ja E. Van Donkiga,IRON IN NUTRITION : IX. FURTHER PROOF THAT THE ANEMIA PRODUCED ON DIETS OF WHOLE MILK AND IRON IS DUE TO A DEFICIENCY OF COPPER, J. Biol. Chem. 1929,83:251–260.[2]1929
Factors affecting the catalytic action of copper in the oxidation of cysteine, Biochem J. 1930; 24(2): 415–426., PMCID: PMC1254440, Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013), 1930
koos Arnold Aaroniga, STUDIES ON THE VITAMIN B1 REQUIREMENTS OF GROWING RATS., Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison, 8.November 1937[3]
koos A. Arnoldiga, Studies on the vitamin Bj requirements of growing chicks., J. Nutrition, vol. 15, 1938
koos G. O. Kohleri ja Edwin Bret Hartiga, The relation of the 'Grass Juice Factor' to quinea pig Nutrition. Jornal of Nutrition 15: 445. 1938