Bondi sündmused on Põhja-Atlandi kliimas holotseeni ajal keskmiselt 1470 (± 500) aastase tsüklilisusega toimunud kõikumised (fluktuatsioonid, kliimatsüklid). Enamasti peetakse nimetuse "Bondi sündmus" all silmas umbes sajandi vältavat ja kogu tsükli alguseks loetavat külmemat või jahedamat perioodi. Kuid mõnikord ka kogu tsüklit.
Peamiselt jäässe ladestunud lisandite (kirjete) kõikumiste järgi on enne väikse jääaja aegses holotseenis tuvastatud kaheksa sellist sündmust (ja nendega seotud tsüklit). Neist seitsme kõrvalekalded keskmisest olid umbes 170 aastat. Jäävaheajale omastele Bondi sündmustele vastavad viimase jääaja aegsed Dansgaardi-Oeschgeri sündmused, mis leidsid aset 25 korda. Needki sündmused on toimunud peaaegu perioodiliselt keskmiselt 1470-aastase tsükliga, kuid see küsimus on veel lahtine. Holotseenieelse viimase jääaja aegne 1500-aastase tsükli ulatus oli väidetavalt täpsem. Ühe jääproovi valguses on see kliimatsükkel viimase miljoni aasta jooksul tõendatav ligi 600 korda. Tsükli selline ulatus on veel muude faktidega kinnitamata.
Nende olemasolu holotseeni ajal suutis esimesena tuvastada Ameerika geoloog Gerard C. Bond[1] (1940–2005), kes töötas Columbia Ülikooli Lamont-Doherti Maa Observatooriumis. Praegu on tema postuleeritud teooria, mis aitab selgitada planeedi Maa kliima dünaamikat, saanud osaks klassikalisest klimatoloogiast. Tegemist on paljude proovidega kinnitatud rütmiga, mille põhjusi ei teata. Küll aga oletatakse jääproovide eripära tõttu, et selles mängib olulisimat osa Päikese aktiivsus.
Bondi sündmuste mõjust ajaloole
Kliimamuutused on tinginud kliimavöötmete piiride teisenemist, muutusi biotsönoosides, ökosüsteemides ja biomassis. Biotsönoosid on järgnenud oma migratsioonides nihkuvatele kliimavöötmetele. See on avaldanud mõju inimkonnale ja selle ajaloole kui osale planeedi Maa tervikbiotsönoosist. On oletatud, et suurte ja järskude kliimamuutustega võib siduda rahvaste suuri migratsioonilaineid, agraarsete tsivilisatsioonide kokkuvarisemisi ja kriise, ning uute tsivilisatsioonide sündideni viinud sündmusi. Näiteks on uusaja sündi seostatud hiliskeskaegse ja 17. sajandi kriisiga, mida võis tingida väike jääaeg ja selle kõige külmemaks ajaks olnud Maunderi miinimum. Viimased kolm Bondi sündmust võivad olla tinginud Kaug-Idast alanud invasioonidest (põhjarahvaste kallaletungid Hiinale, türgi rahvaste ja mongolite invasioonid). Agraarsed tsivilisatsioonid, mis olid end sidunud kindla põllumajandusega seotud koha ja sellele vastava eluviisiga, olid kliimamuutuste suhtes haavatavamad kui liikuva eluviisiga karjakasvatajad – rändrahvad, kes said kliima muutudes kergemini oma senist areaali muuta. Eriti ohtlikuks muutusid kliimamuutused juba vanadele tsivilisatsioonidele, kus neid algselt sisemiselt sidunud solidaarsus ja lojaalsus oli asendumas individualismi, killustumise ja kodusõdadega.
Holotseeni ajal toimunud Bondi sündmused ja nendega seotu
Suurima hulga andmetega toestatud töö [2][1] põhjal on Bondi sündmused järsud (umbes sajandi vältavad) külmad või jahedad ajavahemikud. Üksikud uurijad aga väidavad, et Bondi sündmused ei oma kliimas alati ühest vastavust: enamus neist vastavad suurtele jahenemisaegadele ja teised kattuvat mõne piirkonna kuivusperioodidega. Esmalt tuleb meeles pidada, et valdavalt, kuid mitte ainult, on Bondi sündmusi tuvastatud Põhja-Atlandi kliimaga seotud piirkondades. Teisalt, kui räägitakse Bondi sündmustest, siis seostatakse nendega vahel ka nendega külgnevaid jahedaid aegu. Sel juhul peetakse selle nimetuse all silmas temperatuuritsükli madalaimat faasi (kriis, mõõn).
Null Bondi sündmus on väikese jääaja kõige külmema ajaga alanud praegu toimuv kliimatsükkel. Seda nimetust on kasutatud pidades silmas kolme erinevat tähendus: Väikesest jääaega, selle jääaja kõige külmemat osa ja selle külmima osaga alanud uut tsüklit.
Esimeseks holotseeni aegseks Bondi sündmuseks oli 9100 eKr paiku alanud kliimatsükkel. ≈ 11 100 aastat tagasi alanud kliimasündmus langeb ühte noorema Dryas'e üleminekuga boreaalseks kliimaks. Sellega seostub Lähis-Idas toimunud neoliitiline revolutsioon ning esimesed kiviehitised Jeerikos ja Gebökli Tepes.
Neoliitilise revolutsiooni sisuks oli Lähis-Idas toimunud üleminek põllupidamisele ja loomakasvatusele. See algas esimese tuvastatud odrakülviga Tel Abu Hureyras (u 9050 eKr) ja lamba kodustamisega Põhja-Mesopotaamias. Samal ajal asusid arvatavasti peamiselt metsikust nisust toitunud kütid-korilased Göbekli Tepes ehitama maailma esimest rohkete kaunistustega megaliitset kompleksi.
Esimesed jäljed riisist on dateeritavad kuni ~ 13 900 aastat tagasi ja puuduvad viimase jäätumisega seotud noorema Dryas'e ajal (ajavahemikul u 13 000–10 000 a tagasi). Kodustatud riisi jälgede kadumine külma kliima tingimustes viitab selleaegse kliima määravale mõjule inimtegevusele. Riisi kodustamise kõige tõenäolisemaks ajaks on soojemad ja niiskemad tingimused perioodil u 13 900–13 000 a tagasi ja pärast u 10 000 a tagasi.[3]
7 Bondi sündmus
Teiseks holotseeniaegseks Bondi sündmuseks oli 8300 eKr paiku alanud kliimatsükkel. 10 300 at paiku saabunud uue kliimalaine tõusuaeg seostub Göbeke Tepe templikompleksi hülgamisega ning odra ja nisu põllunduse levikuga Levandis.
Kliima on mänginud floora ja fauna arengus olulist osa. Arheoloogilised tõendid Edela- ja Lõuna-Aasia, Põhja- ja Kesk-Aafrika ning Kesk-Ameerika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest näitavad kiiret ja laialdast taimede ja loomade kodustamist umbes aastatel 8000–5000 eKr. Kõnealune ajavahemik vastab kliima intensiivselt niiskele faasile ja ühtlusele, mida on täheldatud üle kogu kõnesoleva piirkonna. Anil K. Gupta on pakkunud välja oletuse, et taimede ja loomade kodustamine ja järgnev agraarkultuuride algus oli seotud selleks kohase kliimaga holotseeni alguses. Varajast holotseeni ajavahemikku u 10 000–7000 at iseloomustab nisu ja odra kasvatamisel
põhinenud majandus.[3]
6 Bondi sündmus
Kolmandaks holotseeni aegseks sündmuseks oli 7400 eKr paiku alanud kliimatsükkel.
Selle Bondi sündmuse algus seostub Erdaleni sündmusega jääliustike aktiivsuses Norras ja külmasündmusega Hiinas.
(Lähis-Idas tihenesid küladevahelised vahetussidemed. Selle tulemusena levis Türgist Pakistanini kultuuristatud nisu, odra, ubade, läätsed ja herneste kasvatamine. Ka lambad ja kitsed. Iseloomulikus sai loomanduse ja põllunduse ühendamine ja selle levik kogu Lähis-Idas 7000–5000.)
5 Bondi sündmus
Neljandaks holotseeniaegseks sündmuseks oli 6100 eKr paiku alanud kliimatsükkel.
6100 eKr paiku alanud kliimatsükli algusega seostatakse peaaegu poole aastatuhandest katket Catal Hüyüki kultuuris. 6100. eKr paiku tekkis Mesopotaamias vihmavee kogumist kasutava niisutamisega seotud Halafi kultuur. Samarras Choga Mamis (Lõuna-Iraak) võeti 6000. pKr paiku kasutusele esimene niisutuskanal. Selle najal võrsuski 5400 eKr paiku välja hiljem kanalitega niisutussüsteemid rajanud Ubaidi kultuur. 6000 eKr kerkis esile ka Mesopotaamia põhjaosas olnud Hassuna (Assüüria) kultuur.
4 Bondi sündmus
Viiendaks holotseeniaegseks sündmuseks oli 3900 eKr aasta paiku alanud kuues kliimatsükkel.
Sündmuse algusega seotud 5,9 kiloaasta sündmus
5,9 kiloaasta sündmus oli üks kõige enam kuivust toonud sündmus holotseenis. Umbes 3900 eKr alanud kliimalaine toodud jahenemine võis tingida niisutusel põhinenud Mesopotaamia urbaniseerunud Ubaidi kultuuri järsu lõpu. Sellel ajal täheldatud suurenenud vägivaldsus nii Egiptuses kui ka Lähis-Idas võis tingida varajase dünastilise perioodi algust nii Egiptuses kui ka Sumeris. Sellega seostub ka eelkeraamilise B neoliitikumi lõpp ja nomaadidest karjakasvatajate saabumine Lähis-Itta.
James DeMeo ja Steve Taylor oletavad, et sel perioodil ilmnes patriarhaadi, institutsionaliseeritud sõja, sotsiaalse kihistumise, laste väärkohtlemise, inimese ego, enese lahutamise kehast, antropomorfsete jumalate ja lineaarse ajaloolise ajakontseptsiooni esiletõus.[4]
3. Bondi sündmus
Kuuendaks holotseeniaegseks sündmuseks oli 2200 eKr aasta paiku alanud kliimatsükkel.
Sündmuse algusega seotud 4,2 kiloaasta sündmus
Umbes 4200 aastat tagasi alanud Bondi sündmuse alguseks oli sajandi kestnud jahenemine. See oli holotseeni üks tõsisemaid kliimakatastroofe. See kliimalaine tingis Egiptuse Vana riigi lõpu (Niiluse veetase langes) ja sumeri-akadi tsivilisatsiooni hääbumise. Samas sai alguse uus hati-heti tsivilisatsioon. See, viimane sumeri tähestikku ja oma keele kõrval ka akadi keelt kasutanud tsivilisatsioon, oli Joonia kaudu vahelüliks Mesopotaamia ja Kreeka vahel.
2 Bondi sündmus
Seitsmendaks holotseeniaegseks sündmuseks oli 800. eKr aasta paiku alanud kliimatsükkel. Umbes 900–300 eKr vältas kliimas jahedam rauaaja külm aeg.
Umbes 2800 aastat tagasi alanud tsükkel on seotud 900–300 eKr kestnud ebaharilikult külma ajaga, mis tingis ka Vahemere kallaste rahvaste liikumisi ning uute tsivilisatsioonide ja soojemate kolooniate rajamist. Sellest tekkis ühtne Vahemere maailm, mille riiklikult liitis lõpuks ühte Rooma. Kuid esmalt toimus siis Joonias hetidelt ülevõetu jätkamise läbi alanud kreeka uue kultuuri teke ja tõus. Samas saabus Itaalia, selle tsiviliseerumisele aluse pannud, etruskide (teine) laine. Selle jahenemise tippajaks oli kreeka kultuuri ekspansiooni algusega seotud aeg umbes 450 eKr (?).
Sündmuse võimalik mõju inimajaloole
Antiikaja alguses algas u 900 eKr Rauaaja külm aeg. Sellega seostub Vahemere maade ärkamine 9. sajandil eKr. Sellel sajandil jõudis Kreekasse foiniikia tähestik (esmalt Jooniasse) ja saabus rauast relvade üldise leviku tõttu lõpp ka Kreeka tumeda ajajärgule (on ka hilisem määratlus). Rajati Sparta asula, etruskid jõudsid Toscanasse ja Foiniikia hakkas metallide otsingul Vahemere piirkonnas läänekolooniad asutama (Kartaago eellased). Samal sajandil Rooma asula laienes, seal algas rauaaeg ja ilmusid rikaste hauad; keldid jõudsid Gallia; Egiptusest väljarännanud Teeba preestrite toel loodi Nuubias Kuši riik (läksid sinna 945); loodi Urartu riik ja sajandi lõpus ka Pärsia riik; loodi Uus-Assüüria riik, millest sai esimene tõeline maailmaimpeerium. (Juudi rahvus ja omariiklus oli jõudnud 926. aastal lõhenemiseni kaheks.)
9 se jõudsid Musta mere äärde nomaadidest kimmerlased ja Araabia poolsaarele araablased. 900–800 e algasid esimesed põhjarahvaste kallaletungid Hiinale. 897 e kinkis Zhou kuningas ühele oma hõimupealikule hobuste kasvatamiseks maavalduse. Sellest sai ajapikku Qini riik, mis ühendas 3 se Hiina. (876 (?)võeti Indias kasutusele sümbol nulli tähistamiseks.)
1 Bondi sündmus
Kaheksandaks holotseeniaegseks sündmuseks oli 600. pKr paiku alanud kliimatsükkel.
Umbes 450.–900. vältas kliimas jahedam aeg (Pimeda aja külm aeg ehk Suure Rahvasterändamise aja kliimapessimum). Umbes 8.–9. sajandist tõusma hakanud temperatuur saavutas maksimumi 11. sajandil.
Sündmuse algusega seostuv ja samal ajal toimunu
535.–540. vältas Maal kliimakatastroof. Selle põhjustas, arvatavasti Ida-Aasias, 535. aastal toimunud vulkaanipurse. Oletatavasti sellest tingituna pääses Ida-Aafrikast valla uus katkulaine. Euroopasse jõudis see läbi Egiptuse. 543.–664. oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut. Bütsantsis oli neid u 200 aastaga (542.–745.) umbes 20. Konstantinoopolis vähenes 100 aastaga elanikkond 0,5 miljonilt 0,1 miljonile.
Üleminekuaeg inimkonna ajaloos uue maailma sünnile?
Bondi sündmuse aja lähedases 535–540 aasta kliimakatastroofis näeb David Keys tänapäevase maailma teket ühitavat põhjust, mis viis senise killustatuse taas sünkrooni. Samas on varasematel aegadel selliste suurte tsivilisatsioonide teisenemisi ja lõppe tingiva põhjusena nähtud Bondi sündmusi.
Selle tingimusi loova põhjusega seostub antiigiaegsete suurlinnade kadu, Muinas-Pärsia lõpp, Kuši riigi lõplik lõpp, Rooma teisenemine Bütsantsiks, Lõuna-Araabia tsivilisatsiooni kadu, arianismi kadu, Teotihuacani linnriigi kadu ja Nazca hukk.
Samas sai alguse islami, Prantsuse, Hispaania, Inglise, Iiri, Jaapani, Korea, Indoneesia, Kambodža ja türkide võimude sünd. Tekkis ühtne Hiina ja ilmusid inkade eelkäijad (huaaride mägiriik Andides). Kuid tekkis ka Vendeli kultuur ja Svea rike Rootsis ning sellele järgnenud teiste põhjagermaanlaste riiklused. Algas slaavi rahvaste liikumine ja tung Balkanile, mis viis Bütsantsi deromaniseerumiseni. Sai alguse ka kassaaride riik, millel oli oluline osa Vana-Vene riigi (nende esimesed valitsejad nimetasid end ka kagaanideks) ja oletatavasti ka idajuutide tekkes.[5]
0 Bondi sündmus
Üheksandaks, viimaseks ja praegu toimuvaks sündmuseks on 17. sajandi paiku alanud uus ja viimane kliimatsükkel.
Viimase Bondi sündmusega seostub Väike jääaeg, mille kõige külmemaks ajaks oli uue tsükli algust ilmutav Maunderi miinimumi aeg. See on ka praegu ainuke Bondi sündmus, mille puhul on otseselt ilmne selle kliimatsükli vahekorda Päikese aktiivsusega.
Hiliskeskaegne kriis ja mongolite invasioon
Senine soodne kliimaperiood kestis umbes aastani 1200, kui hakkas järkjärguline jahenemine ja niiskuse kasv. See muudatus on
hästi dokumenteeritud nii geoloogilistes arhiivides, kui ka ajaloolistest allikatest (Lamb, 1977; Grove 1988). 1300 paiku algas kliimas väike jääaeg. Kuumal Keskajal, mis ajaliselt kattus kõrgkeskajaga, toimunud Euroopa heaolu ja majanduse kasv seiskus. Algasid näljahädad ja katkulained. Suur näljahäda 1315–1317 ja must surm vähendas Lääne-Euroopa elanike arvu oletatavate hinnangute kohaselt kuni poole võrra. Senine rahvaarv taastus alles 18. sajandi alguseks. Algasid rahutused, mässud ja sõjad (sh 100 aastane sõda). Levisid maailmalõpu meeleolud ja -kuulutused (Joachim Fiorest poolt tehtud ettekuulutus 1260 aastast; Konrad Schmidt) ja enesepiitsutamisega seotud usuliikumine (fallangistid). Mõned, eriti Itaalia, ajaloolased ei soovi rääkida hiliskeskajast, vaid pigem 14. sajandi renessansist kui otsesest üleminekust uusajastusse. (Marco Polo reisiga ja Portugali meresõitudega algas Euroopa poolne maailma avastamine, mis viis lõpuks maailmavallutuste ja Maa europiseerimisele.)
1347–1400 käisid Euroopast üle katkulained. 1347–48 saabus mustaks surmaks nimetatav katkulaine. 1348–50 (47–51). aastail oli Läänes katkust ja usumäratsusest tingitud kaos. Teada on aastate 1361–1363, 1369–1371, 1374–1375, 1390 ja 1400 katkupuhangud Euroopa eri osades.
13. sajandil algas mongolite invasioon Ida-Euroopas, Hiinas, Kesk- ja Ees-Aasias. Nende vallutustega varises lõplikult kokku killustunud Vana-Vene riik, Abbasiidide III kalifaat ja Songi dünastia aegne Hiina (sh ka Jini ja Lääne-Liao riik). Sai alguse mongolite Yuani dünastia ja Moskva Venemaa kujunemine.
13. sajandil sai alguse türgi Osmanite impeeriumi tekkele viinud protsess, algas Bütsantsi lõplik varing ja Leedu riikluse teke. Samuti Türgi "orikuningate" Delhi sultanaat. 13. sajandil toimus ka lõplik Baltikumi vallutamine ja Hansa Liidu väljakujunemine. Väljatõrjutuna oma varasematelt aladelt, rajasid asteegid aastal 1325 nende riikluse keskmeks saava Tenochtitláni linna.
Forcing and feedback mechanisms of suborbital-scale climate variability during interglacials. Masanobu Yamamoto Faculty of Environmental Earth Science, Hokkaido University, Sapporo 060-0810, Japan
Grove, J., 1988. The Little Ice Age. Methuen, London.
Lamb, H.H., 1977. Climate: Past, Present and Future. II. Climatic History and the Future. Methuen, London, 835pp.
Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!
