Maunderi miinimum

Radiosüsiniku meetodil leitud muutused Päikese aktiivsuses viimase tuhande aasta jooksul

Maunderi miinimumiks nimetatakse Päikese aktiivsuse minimaalperioodi aastatel 1645–1715. Tollal tehti esimesi järjepidevaid päikeseplekkide vaatlusi, mille andmetel esines neid harvem kui tavaliselt.

Maunderi miinimum oli väikese jääaja kõige külmem aeg. See oli ka Holotseeni kõige külmem aeg, kui mitte arvestada selle algset temperatuuri tõusu aega.

Maunderi miinimumile vastab 0. Bondi sündmus, ainuke Bondi sündmus, mida on õnnestunud seostada Päikese aktiivsusega^[viide?].

Kirjandus

• Luterbach, J. (2001). "The Late Maunder Minimum (1675–1715) – A Key Period for Studying Decadal Scale Climatic Change in Europe". Climatic Change. 49 (4): 441–462. DOI:10.1023/A:1010667524422.
• 1999, Showers, W., Bond, G., The Little Ice Age event in the context of a 1500 year climate oscillator: AGU Spring Meeting, EOS, v. 80 supplement, p. S197.
• Forcing and feedback mechanisms of suborbital-scale climate variability during interglacials Masanobu Yamamoto Faculty of Environmental Earth Science, Hokkaido University, Sapporo 060-0810, Japan [1]