Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik. 2022. aastal valiti tema aasta orhideeks.[1]
Välimus
Balti sõrmkäpp kasvab 25–70 (100) cm kõrguseks. Varrel ühtlaselt paiknevad lehed on ühelaiused, olles keskmiselt 2 cm laiused ja laiuvad, tumerohelised ja tumedalaigulised. Mõnikord võivad laigud olla rõngakujulised. Kõige suurem leht on alt teine. Lehed on altpoolt rohelised ja läiketa.
Roosakasvioletsed, väga selgete purpurvioletsete joontega õied on koondunud tihedasse tipmisse õisikusse.
Huule külgmised hõlmad on suunatud külgedele ning keskmine hõlm otse alla, justkui suust välja aetud keel. Taimed õitsevad Eestis juuni teisest nädalast juuli lõpuni.
Paljunemine
Taimi tolmeldavad putukad, kuid nektarit sõrmkäpad tolmeldajatele ei paku. Heades kasvutingimustes on täheldatud vegetatiivset paljunemist, kus vana juuremugula asemele kasvab kaks või enam noort mugulat. Hübridiseerub kõigi sõrmkäpa perekonna liikide ja harva ka teiste perekondade esindajatega.
Levila
Eestis esineb balti sõrmkäppa hajusalt ja väikesearvuliselt, olles rohkearvulisem Kagu-Eestis.[2][3]
Kasvukoht
Peamisteks kasvukohtadeks on soo- ja rannaniidud, veekogude kaldad ning madalsood.
Kaitsestaatus
Eestis on balti sõrmkäpp III kaitsekategooria kaitsealune liik.[4]
Viited
Välislingid
