Avo Hirvesoo (õieti Aavo-Valdur Hirvesoo; 23. september 1935 Võru – 10. jaanuar 2014) oli eesti muusikateadlane.
Ta on lõpetanud Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi ning aastal 1960 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli. Aastal 1965 lõpetas ta muusikateaduse alal (Karl Leichteri klassis) Tallinna Riikliku Konservatooriumi.
Ta töötas aastatel 1958–1961 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis teadurina, aastatel 1964–1966 F. R. Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus muusikaosakonna juhatajana, aastatel 1966–1974 Kultuuriministeeriumi draama- ja muusikateoste kolleegiumi liikmena. Aastatel 1974–1976 oli ta Eesti Heliloojate Liidu konsultant, ta oli aastatel 1975–1976 ühtlasi Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikaajaloo õppejõud. Aastatel 1977–1985 oli ta ETV ja aastatel 1985–1992 Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee muusikajuht ning aastatel 1992–1997 Eesti Raadio muusikatoimetaja.
Ta on uurinud peamiselt Eesti muusika varasemat perioodi ja pagulasmuusikuid. Ta on avaldanud üle 1000 artikli ja uurimuse ajakirjanduses ning rahvusvahelistes erialaväljaannetes. Ta oli Eesti Muusika Biograafilise Leksikoni (1990) toimetuskolleegiumi esimees, ta oli ka aastatel 2007–2008 Eesti Muusika Biograafilise Leksikoni koostamise juures; ta on esinenud ettekannetega Tallinnas, Moskvas, Vilniuses, Riias ja Bregenzis teaduskonverentsidel. Ta on teinud üle 500 raadio- ja telesaate, kirjutanud videofilmi "Lembitu tütar" stsenaariumi (1986). Ta oli aastast 1986 Eesti Heliloojate Liidu liige, olles aastatel 1966–1974 ja 1979–1983 liidu juhatuses (olles vahepeal ka muusikateaduse sektsiooni esimees). Aastatel 1993–1998 oli ta Eesti Richard Wagneri Seltsi esimees.
Isiklikku
Tema isa oli organist, helilooja ja koorijuht Valdur Hirvesoo (1910–1941). Tema abikaasa on arhitekt Eva Hirvesoo.
Neil on kolm last: poeg, arhitekt Ivo-Ott Hirvesoo; tütar, viiuldaja Aet Hirvesoo-Hautamäki; poeg, ettevõtja Aap Hirvesoo
Välislingid
Kirjandus
Eesti muusika biograafiline leksikon. 1. köide: A–M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk. 148.
