Avatud süsteemide sidumise arhitektuur

Avatud süsteemide sidumise arhitektuur (inglise keeles Open Systems Interconnection model, OSI model) on ISO ja ITU-T koostöös 1977. aastal valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel (OSI-mudel)^[1]. Seda hallatakse standardiga ISO/IEC 7498.

OSI-baasmudel (ka OSI-raammudel) on seitsmekihilise arhitektuuriga ning see annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele^[1]. OSI-baasmudeli kohaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funktsioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust.

OSI-projekt lõpetati 1996. aastal^[1]. Praegu kasutatakse seda mudelit õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtete tundma õppimiseks^[1].

OSI-mudeli 7 kihti

OSI raammudel
	Andmeühik	Kiht	Funktsioon
Võrguseadme kihid	Andmed	7. Rakenduskiht	Suhtlemine rakendustega
		6. Esitluskiht	Andmeedastus ja krüpteerimine
		5. Seansikiht	Hostidevaheline kommunikatsioon
	Segment	4. Transpordikiht	Otspunktide vaheline ühendus ja usaldatavus (TCP)
Edastus- keskkonna kihid	Pakett	3. Võrgukiht	Marsruutimine ja loogiline adresseerimine (IP)
	Kaader	2. Kanalikiht (lülikiht)	Füüsiline adresseerimine (MAC & LLC)
	Bitt	1. Füüsiline kiht	Meediumi, signaali ja andmete binaarne edastus

Füüsiline kiht ühendab seadme meediumiga (edastuskeskkonnaga) ja edastab andmed füüsilise bitijadana.

Kanalikiht ehk lülikiht ehk andmelülikiht (data link layer) jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning vea avastamise korral edastab kaadri uuesti. See omakorda jaguneb kaheks alamkihiks:

a) ülemine loogilise lüli reguleerimiskiht (LLC) tagab universaalse liidese kanalite vahetuseks võrgukihiga;

b) alumine meediapääsu reguleerimiskiht (MAC), mille ülesandeks on adresseerimine ja kanalipöörduse juhtimine.

Võrgukiht kontrollib sõnumite marsruutimist võrgus. Levinuim võrgukihi protokoll on IP.

Transpordikiht korraldab sõnumite transporti (TCP).

Seansikiht korraldab dialoogi kahe jaama vahel ja teisendab nimesid ja aadresse.

Esitluskiht määrab andmete edastusviise ja tegeleb kodeerimise/dekodeerimisega.

Rakenduskiht suhtleb teenuseid kasutatavate rakendusprotsessidega (nt elektronposti klient).

Ajalugu

Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll:

• DIX – Digital/Intel/Xerox, PARC-is loodi ka Ethernet
• DNA (Digital Network Architecture) Digital Equipmentil
• SNA (System Network Architecture) IBM-il.
• CYCLADES

Need protokollid ei olnud ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit – avatud süsteemide ühendamise mudelit.

Viited

1. e-Teatmik (vaadatud 03.09.2012)