Ants Vaadre (6. juuni 1925 Tallinn – 29. märts 2016 Tallinn) oli eesti soomepoiss ja metsavend.
Elulugu
Ta õppis kuni 1939. aastani Tallinna Prantsuse Lütseumis ja lõpetas 1943. aastal Tallinna 2. Gümnaasiumi, mille järel ta mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ja saadeti lennuväe õppekeskusesse.[1]
Alates 13. novembrist 1943 teenis ta Soome mereväes: sai väljaõppe Turus, teenis Turu laevastikubaasis I ja IV pataljonis, soomuslaeval Väinamöinen, torpeedokaatril, abilaeval Tuppura ja 110. mereväe autokompaniis Helsingis. Ta naasis Eestisse 5. septembril 1944, võitles Narva rindel ja ühines admiral Pitka löögiüksusega, osaledes Keila ja Haapsalu-Risti kaitselahingutes. Ta oli metsavend Lääne-, Pärnu ja Viljandimaal, kuni arreteeriti 19. veebruaril 1946. Talle mõisteti 10 aastat vabadusekaotust ja lisaks 5 aastat sundasumist. Norilski vangilaagrist vabanes ta 1955. aasta veebruaris, oli asumisel Karagandõ oblastis kuni 15. jaanuarini 1957, mil naasis Eestisse.[1]
Ta oli elektrik, automehaanik ning mehaanik ja transpordiosakonna juhataja naha- ja jalatsikombinaadis Kommunaar, hiljem autotranspordi ja maanteede ministeeriumi õppekombinaadis filiaalijuhataja ja autoeriala õpetaja. 1985. aastal jäi ta pensionile, kuid jätkas õpetamist ka hiljem.[1]
1980. aastatel lõpus asus ta koondama Eesti mereväe veterane, kogus ja publitseeris nende mälestusi. Vaadre oli Elias Lönnroti Seltsi Soomepoiste sektsiooni juhatuse liige, üks Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse asutajaid ja juhatuse liige, Soomepoiste Meeskoori asutajaliige ja põhikoosseisu laulja. Ta panustas Eesti mereväe taasloomisse ja osales Eesti Mereväelaste Kogu töös. 1992. aastal asutati tema initsiatiivil Soome Mereväes Teeninud Eestlaste Gild, mille esimees oli ta asutamisest kuni tegevuse lõpetamiseni 2006. aastal. Ta korraldas kokkutulekuid, mälestustahvlite avamisi, trükiste väljaandmist, kujundas mereväe soomeposite sümboolikat. 1992. aastal oli ta üks Lembitu allveelaeva ülevõtmise korraldajatest.[1][2][3]
Tunnustus
Isiklikku
Tema isa Ernst-Johannes Vaadre oli Vabadusristi II liigi 3. järgu teenetemärgi kavaler ja Johan Pitka lähedane tuttav.[2] .
Viited
