Kui pärast Vabadussõda, 7. mail 1925, loodi Tartusse Vabadusristi Vendade malevkonna juurde naisrühm (Naiskodukaitse II jaoskonna eelkäija), oli Alice Kuperjanov selle asutajate seas. Esinaiseks valiti Ebba Saral, Alice’ist sai jaoskonna juhatuse asemik, järgmisel aastal juhatuse sekretär ja 1932. aastal Naiskodukaitse II jaoskonna esinaine, kelleks ta jäi kuni surmani.
Alice oli tegev ka Naiskodukaitse ringkonna ja keskjuhatuse tasandil: aastatel 1927–1931 täitis ta ringkonna laekuri ülesandeid, aastatel 1934–1938 ringkonna abiesinaise ülesandeid ja alates 1937. aastast oli ülemaalise Naiskodukaitse keskjuhatuse liige, algul sekretärina ja hiljem toitlustusosakonna vanemana. 1938. a juhtis Alice TondiLahingukoolis toitlustajate kursusi, millest võttis osa 147 naist.
Naiskodukaitse kõrval jõudis Alice tegutseda Tartu „Lasteabi“ juhatuses, mis korraldas 200 puudustkannatava lapse toitlustamist, kus riietustoimkond tegeles annetuste kogumise ja riiete jagamisega vaesematele peredele. Ta oli ka üks Tartu Perenaiste Seltsi asutajaid. Samuti kuulus ta Koduse Kasvatuse Instituuti ja oli 1936. aastal Tartus peetud kasvatuspäeva juhtide hulgas.
Eesti okupeerimiselNõukogude Liidu poolt sattus Alice, nagu ka teised Naiskodukaitse juhid, NKVD vaatevälja. Ta arreteeriti 14. juunil 1941 ja saadeti Sverdlovski oblastisse vangilaagrisse. Teda süüdistati kuulumises "kontrrevolutsioonilisse" Kaitseliidu organisatsiooni aastatel 1925-1940 ning selles, et ta oli 1918-1919 Punaarmee vastu võidelnud "valgepartisanisalga komandöri" naine. Erinõupidamise otsus kõlas: "Maha lasta! Vara konfiskeerida!"
Alice Kuperjanov hukati vangilaagris 17. juulil 1942. aastal.[1]
Tähtsusest ja olulisusest
Võib öelda, et ta oli koos paljude teiste tublide naistega üks Eesti naisliikumise algatajaid ja arendajaid, Eesti riigi ehitajaid. Naiskodukaitse ülesehitamise seisukohalt võib kasutada Helmi Mäelo sõnu: „Alice Kuperjanov on teatud mõttes Naiskodukaitse ideoloog, eriti kasvatuslikes ja kõlblistes küsimustes. Tema kõned ja kirjutised Naiskodukaitse töö ja tegevuse kohta saavad mõneski asjas organisatsiooni taotluseks.“
Alice Kuperjanov, "Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni" (2008)
.jpg)
