Aleksander Jõeäär

Aleksander Jõeäär

Sünniaeg	31. oktoober 1890
Sünnikoht	Laimjala Laimjala vald
Surmaaeg	20. mai 1959
Erakond	Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei EKP (1940–1951)
Amet	põllutööminister (1940) kohtu rahvakomissar ja -minister (1940–1950)

Aleksander Jõeäär (31. oktoober 1890 Laimjala, Laimjala vald, Saaremaa – 20. mai 1959 Tallinn) oli Eesti poliitik (sotsiaaldemokraat ja kommunist) ja eraadvokaat.

Elukäik

Aleksander Jõeäär õppis aastatel 1898–1902 Tornimäe Apostliku Õigeusu Kihelkonnakoolis ning töötas pärast seda Uuemõisa vallakirjutaja abina aastail 1902–1903 ning Saaremaa rahukogu ja Ülemtalurahvakohtu kantseleiametnikuna aastatel 1904–1915. Ta tegutses ka Pöide TÜ kassapidajana aastatel 1906–1910, Kuressaare Eesti Seltsi juhatuse liikmena 1910–1915 ja Vastastikkuse Krediidiühingu juhatuse liikmena aastail 1913–1915 ja 1918–1919.

Esimese maailmasõja ajal oli ta, 1915–1917 Tallinnas Peeter Suure merekindluse ehitusel asjaajaja.

Eesti Vabadussõja ajal oli A. Jõesaar Saare maakonnavalitsuse juriskonsult 1919–1920, ajalehe Vaba Saaremaa toimetuse liige (1918–1919), Saaremaa Ametiühingu Kesknõukogu liige aastail 1919–1921 ning ESDTP Kuressaare organisatsiooni juhatuse liige ja Kuressaare Linnavolikogu liige aastail 1919–1920. 1919. aastal oli A. Jõeäär ajutiselt Saaremaal Kuressaare linna volikogu 1. esimees.

1919. aastal andis ta eraadvokaadi eksami ja 1920. aastal kolis A. Jõeäär Tallinna, kus hakkas tegutsema eraadvokaadina ja pidas aastatel 1924–1931 Tallinnas õigusteenuste bürood. Aastatel 1926–1927 õppis ta Tallinnas kolledžis.

Riigikogus ja Riigivolikogus

1920. aastal valiti ta ESDTP esindajana Riigikokku ning oli 1920–1937 I, II, III, IV ja V Riigikogu liige.

1924. aastal küsis Aleksander Jõeäär Siseminister Karl Einbundilt, kas viimane on Viktor Kingissepa tabamise eest erilist autasu saanud. Karl Einbund vastas, et tema mingeid summasid saanud ei ole, küll aga isikud, kes istuvad sotsialistlise rühma pinkidel, ja ta võib nende nimed nimetada^[1].

1928. aastal, seoses kriminaalseadustiku eelnõu vastuvõtmisega pidas Aleksander Jõeäär surmanuhtluse vastu 4½-tunnise obstruktsioonikõne. Sel puhul ütles kohtuminister Tõnis Kalbus: "Teie härra Jõeäär olete sotsiaaldemokraat ja tunnistate Marxi. Marx näeb ette diktatuuri, ja ükski diktatuur ei saa ilma surmanuhtluseta läbi. Sellepärast jääb minule arusaamatuks, et kui on kodanlik demokraatia ajajärk, siis on härra Jõeäär surmanuhtluse vastane aga, kui tuleb sotsialistlik diktatuuri ajajärk, siis on vastupidine nähtus."^[2]

Johan Laidoner hõikas II Riigikogu 7. istungjärgul Aleksander Jõeäärele: "Keegi ei ole nii palju kahju teinud meie sõjaväele, kui Teie isiklikult^[3]!"

31. märtsil 1931 määras Vabariigi Valitsus Aleksander Jõeääre Riigi Sadamatehase nõukogu liikmeks^[4]

1939. aastal sai A. Jõeäär Aleksander Abeni asemel asendusliikmeks I Riigivolikokku, kus ta oli aastatel 1939–1940 (marksistliku rühma esimees).

Eesti NSV-s

Pärast 1940. aasta juunipööret määrati A. Jõeäär Johannes Varese valitsuse põllutööministriks, 1940. aasta juulis-augustis ja ta oli ka juulivolikogu liige.

1940. aasta augustis määrati Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaadi rahvakomissariks ning kuulus Johannes Lauristini juhitud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogusse.

Teise maailmasõja ajal viibis A. Jõeäär Eestit 1940. aastal annekteerinud NSV Liidus.

Pärast Teist maailmasõda oli A. Jõeäär Eesti NSV kohtu rahvakomissar kuni 1946. aastani ja seejärel Eesti NSV kohtuminister kuni 2. veebruarini 1950 ning kuulus Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseisu.

Vahistati 1950. aastal, mõisteti ta NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi poolt 22. jaanuaril 1952 Vene NFSV KrK § 58-1a, 58-4, 58-10 alusel kodanliku natsionalistina 25 aastaks vangi ning kandis karistust Moskva Sisevanglas. Vabastati 16. augustil 1955, pärast vabanemist tuli 1956. aastal tagasi Eestisse. Rehabiliteeritud.

Aleksander Jõeäär suri Tallinnas 20. mail 1959.

Esinduskogudes

Aleksander Jõeäär oli ESTP Keskkomitee liige kuni 1934. aasta maini; Marksistliku Töörahva Ühisuse, Maatöörahva Ühisuse abiesimees; Eestimaa Töölisühisuste Keskliidu juhatuse liige, aastail 1935–1936, mil tagandati siseministri poolt.

Aleksander Jõeäär oli Eesti Vabariigi I, II, III, IV, V Riigikogu ja I Riigivolikogu liige.

Aleksander Jõeäär oli Eesti NSV Ülemnõukogu I ja II koosseisu liige, aastail 1940–1951.

Viited

1. Päevauudiste ülevaade. Rahvaleht, 5. aprill 1924, nr. 27, lk. 2.
2. Surmanuhtlusest jõuti abordini. Kaja, 1. november 1928, nr. 257, lk. 4
3. Ago Pajur. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 1918–1934. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 1999, lk. 176
4. Vabariigi Valitsuse otsus 31. märtsist 1931 nr. II

Välislingid

• Aleksander Jõeäär Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia
• Aleksander Jõeäär Eesti biograafilises andmebaasis ISIK