Ahto Levi (kodanikunimi Levi Lippu; 18. juuni 1931 Kuressaare – 20. jaanuar 2006 Moskva) oli eesti päritolu vene kirjanik.
Ta õppis aastatel 1938–1944 Kaali ja Kuressaare algkoolis. Aastal 1944 jooksis ta kodust ära ja põgenes Saksamaale, kus seikles Flensburgis ja Augsburgis; 1944–1945 oli ta Saksa lennuväe abiteenistuses. Ta istus pisikuritegude eest Brandenburgi vanglas
Ta repatrieerus aastal 1947 Eesti NSV-sse. Kuid jõudes tagasi Saaremaale, selgus, et tema pere oli põgenenud 1944. aastal Rootsi (ema Helmi Lippu 1908–1993, vend Eino Lippu 1936–2021, õde Tiiu Lippu sündinud 1942; elasid Boråsis). Ta sattus uuesti kuritegelikule teele.
Aastad 1948–1963 möödusid tal vanglates ja vangilaagrites, oli Tomski, Kaluga ja Kirovogradi jm vanglates ja laagrites. Ta põgenes korduvalt, oli 1950. aastate keskel illegaalina Eesti NSV-s, tabamisel lisati talle põgenemiste eest karistusaega juurde.
Pärast vabanemist elas ta Moldaavia NSV-s. Aastatel 1965–1967 töötas ta geoloogiaekspeditsioonidel Karpaatides ja 1967–1968 kalurina Sahhalinil.
Looming
Aastast 1968 oli ta kutseline kirjanik Moskvas; samal aastal ilmus tema autobiograafiline romaan Записки Серого Волка (Moskva 1968, kirjutatud vangilaagris; eesti keeles "Halli hundi päevik", mis ilmus ka eesti (aastal ja 1973), läti, soome, saksa, gruusia, slovaki, ungari, tšehhi, ukraina, bulgaaria, poola, moldova ja muudes keeltes (kokku 16 keeles). Aastal 1971 valmis Mosfilmis selle romaani põhjal film "[[]]" (eesti keeles 'Tagasipöördumine ellu', peaosas Leonhard Merzin).
Järgnesid romaanid "Fortuuna naeratus" (1973), "Põgeneda oma varju eest" (1979; läti keeles Riias 1989) ja Tartu-aineline "Poolel teel" (1988); kaks viimast teost valmisid Tartus. Lapsepõlvest jutustab romaan "Niisugune naljakas kuningas" (1988). Kõik need teosed on kirjutatud vene keeles. Aastal 1996 ilmus Tallinnas "Valdemor: lugu varaste elust".
Ahto Levi elas elu lõpus vaheldumisi Tartus ja Moskvas.
Kirjandus
- Kes on kes? Kes on kus? Kaugete maade eestlased. Lühielulood. Vello Lään. Olion 2011
- Olev Remsu. "Meie absoluutselt kordumatu Ahto Levi". Eesti Päevaleht, 21. september 2023 (digis 19. september 23)
