See artikkel räägib A-tähest; kirillitsa tähe kohta vaata artiklit А; kreeka tähe kohta vaata artiklit Alfa; muude tähenduste kohta vaata lehekülge A (täpsustus).
Eesti keeles märgitakse pikka a-häälikut kahekordse a-tähega (aa), vanakreeka ja ladina keeles märgiti vastavalt tähega alfa ja A nii lühikest kui ka pikka a-häälikut, mis vastasid foneemidele /a/ ja /a:/.
A kõlab eri keeltes erinevalt. A-täht ei pruugi tähistada sama häälikut mis kreeka alfa ning võib ka ühes ja samas keeles tähistada mitut häälikut. Näiteks inglise keeles võib see tähistada umbes 12 eri häälikut.
Täht alfa pärineb semi (foiniikia) tähest 'âlep (heebreaaleph (alef; 'härg'), mis märkis larüngaalklusiili ja oli tähestiku esimene täht. Foiniikia täht on teada umbes aastast 1200 eKr, vastav aramea täht on teada 8. sajandist eKr ning alfa on teada 8. või 7. sajandist eKr. Need tähed olid algselt pikali. Hilisem alfa meenutas praegust suurtähte A, kuid paljudes kohalikes variantides oli tal üks jalg lühem ning põikjoon oli erinevate nurkade all kaldu.
Nimi tuleb algselt sellest, et tähemärk oli härja pea kujuline, nagu vastav egiptuse kirja märk ning Siinai poolsaarel umbes 1500 eKr ühe semi keele üleskirjutamisel kasutatud vastav märk. Samuti on sealt pärit tähe alfa nimi (ka alpsa). Kõige varasem allikas alfa ja teiste kreeka tähtede nimede kohta on Euripidese vanema kaasaegse Kalliase grammatiline draama, millest on Athenaiosel (x. 453 d) säilinud kolm trimeetrit, mis sisaldavad kõikide kreeka tähtede nimesid.
Läänes elavatelt muinaskreeklastelt laenasid tähestiku (võib-olla etruski kirja ning teiste Itaalias kasutatud kirjade vahendusel) muinasroomlased ja nendelt võtsid selle üle hilisemad Euroopa rahvad. Kõige varasematel Rooma raidkirjadel on tähtede kuju samasugune nagu kreeklastel.
Väiketähe a vorm tuleneb kreeka kirjutuskirjas kasutusel olnud vormist, mis oli algul nurgeline. Ümara vormi sai väiketäht umbes 4. sajandil pKr.
Matemaatikas ja loogikas kasutatakse üldisuskvantori ülesmärkimiseks pea peale pööratud A-tähte ∀ (lühend inglise keele sõnast all 'kõik'; selle võttis 1913 kasutusele Bertrand Russell). Seda loetakse "kõikide ... puhul". Näiteks ∀x x+x=2x tähendab 'kõikide x puhul x+x=2x '.
Matemaatilistes võrrandites kasutatakse tähte a tavaliselt esimese konstandi (tuntud arvu), näiteks koefitsiendi märkimiseks. Järgmised konstandid on sel juhul b ja c. Muutujaid (tundmatuid) tähistatakse selles seoses tähtedega x, y ja z.
Tähti a, b, c jne kasutatakse ka loeteludes järjekorranumbrite 1, 2, 3 jne asemel, tavaliselt kujul a), b), c) jne.
Suurtähte A kasutatakse geomeetrias esimese punkti tähistamiseks joonisel. Järgmisi punkte tähistatakse B, C jne.
Loogikas kasutatakse tähte A ka esimese termini tähistamiseks.
