Valiti kõik 88 Tüüringi Maapäeva liiget 45 kohta vajalik enamuse saavutamiseks
Esmahäälte valimistulemused
2024. aasta Tüüringi parlamendivalimised olid Saksamaa liidumaa Tüüringi kavandatud Tüüringi Maapäeva (Landtag) 8. koosseisu valimised, mis toimusid 1. septembril 2024. Valimised toimusid samal päeval naaberliidumaa Saksimaa valimistega.
Valimised toimusid Liidupäeva valimiste sarnase segasüsteemiga. Maapäeva kohtade arv oli kokku 88 kohta, millest 44 valiti otsestes ringkondades majoritaarselt esimeste häältega (Erststimmen), teiste häälte (Zweitstimmen) põhjal jaotati liidumaa tasemel proportsionaalselt Hare-Niemeyeri meetodiga, valimiskünnisega 5%.
Valimiste taust
Tüüringi 2019. aasta valimistulemused
Eellugu
27. oktoobril 2019 kaotas Ramelowi juhitud puna-puna-roheline koalitsioon oma enamuse, saades vaid 42 kohta 90st (4 kohta alla enamuse), AfD tuli aga teiseks. Valitsuse moodustamiseks oli vaja kas ka FDP valitsusse kaasata, või vähemalt kahe partei osalust kolmest: Vasakpartei (29 kohta), AfD (22 kohta) ja CDU (21 kohta), kuid ükski kolmest parteist ei olnud nõus neist teistega koostööd tegema ning FDP polnud nõus valitsuses osalema.
5. veebruaril 2020 toimunud peaministrivalimistel oli kolm kandidaati: Bodo Ramelow (Vasakpartei), Christoph Kindervater (AfD) ja Thomas Kemmerich (FDP). Esimeses kahes hääletusvoorus oli vajalik saada absoluutenamus hääli (vähemalt 46). Kui seda ei saadud, toimus kolmas voor, kus piisas valimiste võitmiseks lihthäälteenamusest. Kolmandas voorus aga sai Kemmerich ootamatult 45 häält ja Ramelow 44 häält, samas Kindervater mitte ühtegi, seega osutus Kemmerich valituks. Selgus, et AfD oli taktikaliselt hääletanud Kemmerichi poolt. Kuna ilma AfD häälteta ei oleks Kemmerich võitnud, kutsus see esile skandaali ja valitsuskriisi, mispeale Kemmerich astus tagasi. Lõpuks alustasid Vasakpartei, CDU, SPD ja rohelised nõupidamist, lõpuks teatati otsusest valida Ramelow peaministriks ja jätkata senist koalitsiooni vähemusvalitsusena kuni uute valimiste korraldamiseni 25. aprillil 2021, neljal parteil oli omavahel 63 liiget (70%) - piisav Maapäeva laiali saatmiseks. 4. märtsil 2020 toimunud uutel peaministrivalimistel kandideerisid omavahel Ramelow (Vasakpartei) ja Björn Höcke (AfD). Ramelow palus CDU-l valimistel tema poolt hääletamise asemel mitte hääletada. Kolmandas voorus valitigi Ramelow 42 häälega peaministriks.
Arvamusküsitlused Tüüringis aastatel 2020–2024
Koroonapandeemia tõttu lükati 25. aprillile 2021 kavandatud ennetähtaegsed valimised edasi 26. septembrile 2021, samale päevale, kui toimusid ka Liidupäeva valimised ning liidumaade Berliini ja Mecklenburg-Vorpommerni maapäeva valimised.[1] 16. juulil 2021 teatati ennetähtaegsete valimiste tühistamisest, kuna mitmed CDU ja ka Vasakpartei liikmed olid selle vastu, ning Vasakpartei ja rohelised ei soovinud teha otsust sõltuvaks AfD häältest.[2] Puna-puna-rohelise vähemusvalitsuse parteide fraktsioonid teatasid, et nad ei kavatse teha uut katset Maapäeva laialisaatmiseks.[3][4] Paar päeva hiljem algatas AfD fraktsioon umbusaldushääletuse Ramelow' vastu, esitades uueks peaministrikandidaadiks Björn Höcke. CDU teatas, et nemad hääletusel ei osale. 23. juulil toimunud hääletusel saadi 22 häält umbusaldushääletuse poolt ja 46 vastu, seega jäi Ramelow peaministriks.[5]
9. juunil 2024 toimunud Euroopa Parlamendi valimistel pääsesid endisel Ida-Saksamaal selgelt domineerima AfD ja uus vasakpopulistlik BSW. Ka Tüüringi liidumaal võitis AfD 30.7% häältest ja BSW 15%. CDU tuli liidumaal esimeseks kolmes kreisivabas linnas: Erfurtis, Jenas ja Weimaris ning liidumaa loodeosas traditsiooniliselt katoliiklikus Eichsfeldi kreisis.[6]
Valimiste plaanimine
Tüüringi valimisseaduse kohaselt peavad Maapäeva valimised toimuma pühapäeval või riigipühal ametisoleva valitsuse ametiaja algusest (5. veebruar 2020) mitte varem kui 57 kuud ega hiljem kui 61 kuud, seega vahemikus august kuni detsember 2024.[7] Juunis 2023 tegi Ramelow ettepaneku järgmiste korraliste valimiste korraldamiseks 1. septembril 2024, mille hiljem kiitis heaks ka Maapäev.[8][9]
Valimistulemused
Valimisõiguslikke kodanikke Tüüringis oli 1 655 343, valimas käis 1 218 190 ehk 73,59%.[10]
Arvamusküsitluste järgi domineeris CDU peamiselt pensionäride ja kõrgharidusega inimeste seas, teised valijad eelistasid AfD-d.[11]
Valijad
AfD
CDU
BSW
Vasakpartei
SPD
Rohelised
FDP
Muud
Kokku
32.84%
23.61%
15.77%
13.05%
6.05%
3.17%
1.12%
4.39%
Sugu
Mehed
38%
22%
14%
12%
6%
3%
1%
4%
Naised
27%
24%
18%
14%
6%
4%
1%
6%
Vanus
18-24
38%
13%
12%
16%
7%
5%
1%
8%
25-34
36%
16%
13%
14%
7%
6%
1%
7%
35-44
36%
21%
13%
10%
7%
5%
2%
6%
45-59
37%
24%
15%
10%
5%
3%
1%
5%
60-69
32%
26%
19%
13%
5%
1%
1%
3%
70+
19%
31%
19%
20%
7%
1%
1%
2%
Haridustase
Põhiharidus
47%
21%
12%
11%
4%
1%
0%
4%
Keskharidus
41%
22%
17%
11%
4%
1%
1%
3%
Kõrgharidus
21%
26%
15%
16%
10%
6%
2%
4%
Tööhõive
Pensionärid
23%
30%
19%
16%
7%
1%
1%
3%
Sinikraed
49%
15%
16%
8%
4%
2%
1%
5%
Valgekraed
33%
23%
15%
14%
6%
4%
1%
4%
Ettevõtjad
30%
32%
15%
6%
4%
5%
3%
5%
Majanduslik olukord
Hea
28%
27%
16%
14%
7%
4%
1%
3%
Halb
51%
11%
17%
10%
4%
2%
1%
4%
Valimiste tulemusel moodustatud Tüüringi Maapäev
Valimiste tulemusel langesid parlamendist välja kaks föderaalvalitsuse parteid (rohelised ja FDP), jäädes alla valimiskünnise. Ka Vasakpartei, mis 2019. aastal sai 31% häältest, jagunes seekord pooleks, enamus hääli läks parteist lahkunud Sahra Wagenknechti loodud uuele parteile BSW. Senine puna-puna-roheline koalitsioon võitis kokku vaid 18 häält, isegi koos BSW häältega oleks kokku vaid 33 häält.
AfD valimistulemused. Kõrgeim tulemus oli Altenburgi maakreisis (I), kus erakond sai kokku 41,3% häältest
Esmakordselt peale teist maailmasõda tuli ühelgi liidumaal esimeseks paremäärmuslikuks liigitatud partei - AfD. Võitnud kokku 36.4% kohti, on AfD-l parlamendis nn. vetovähemus (Sperrminorität) - teatud toiminguid, nagu Maapäeva presidendi valimine, kohtunike ametissenimetamine, liidumaa põhiseaduse muutmine ja parlamendi ennetähtaegne laialisaatmine, mis nõuavad kaht kolmandikku häälteenamust, ei saa teha ilma AfD poolthäälteta, isegi kui partei ise valitsuses ei osale. Samas peetaks AfD valitsuses osalemise võimalust ebatõenäoliseks, teised parteid on nendega koostöö välistanud. Partei Tüüringi haru loeb Saksamaa sisejulgeolekuamet paremekstremistlikuks.[12]
Wagenknecht teatas valimiste järel ARD-ile antud intervjuus, et eelistab minna koalitsiooni CDU ja/või SPDga. Päev peale valimisi alustas CDU koalitsioonikõnelusi BSW ja SPDga.[13] Samas oleks ilma AfD osavõtuta ainsaks võimalikuks koalitsiooniks CDU-BSW-Linke, CDU-BSW-SPD jääks napilt ühe häälega alla enamuse (45). Võimalik oleks CDU-BSW-SPD Linke poolt "tolereerituna" (ehk partei ei osale usaldushääletusel). Ramelow teatas, et ei kavatse osutada vastuseisu CDU kandidaadi Mario Voigti peaministriks valimisele.[14] Samas teatas ta FAZile antud intervjuus, et Vasakpartei 12 liiget hääletavad iga asja üle kõik koos blokis ja tema üksinda ei kavatse olla koalitsiooni jaoks eraldi "pidev enamusemoodustaja".[15].
Maapäeva presidendi ametikoht antakse tavaliselt suurema kohtade arvuga parteile, kuid CDU, Vasakpartei ja SPD on kõik keeldunud seda ametikohta AfDle andmast. Ka BSW fraktsioonijuht Katja Wolf hiljem nõustus.[16]
AfD nimetas Maapäeva presidendi kandidaadiks Wiebke Muhsali (Saale-Holzland-Kreis (II)), kes oli ka 2015. aastal pettuse eest süüdi mõistetud ja trahvitud. Teised parteid nimetasid tema kandidaatuuri provokatsiooniks.[17]
Et vältida olukorda, kui Maapäeva president valitaks AfD häältega, või lõputut ummikseisu, kus AfD kandidaate korduvalt maha hääletatakse, tegid CDU ja BSW ühise ettepaneku valimisprotseduuri muutmiseks 26. septembril Maapäeva avaistungil. Presidendi valimiseks on vaja absoluuthäälteenamust, kuid suurimaile parteile kuulub nimetamisõigus (Vorschlagsrecht). Kui aga kandidaat kahe hääletusvooru järel ei osutu valituks, "on lubatud nimetada järgnevateks hääletusteks uusi kandidaate", kuid polnud selge, kes seda võib teha - AfD arvas, et nimetamisõigus kuulub endiselt ainult neile kui suurimaile parteile ja reegleid ei saa muuta ilma nõuetekoheselt valitud presidendita. Uus ettepanek oli, et kõik erakonnad saavad algusest peale kandidaate esitada. CDU nimetas konsensuskandidaadiks Maapäeva liikme Thadäus Königi (Eichsfeld I), kes oli 54.3% häältega partei tugevaim ringkonnakandidaat. Teised parteid soostusid Königit toetama.[18]
Maapäeva vanim liige Jürgen Treutler (AfD, Sonneberg I), kes oli kuni presidendi valimiseni Maapäeva eesistujaks, keeldus lubamast hääletust reeglite muutmiseks, ignoreeris teisi taotlusi ja sõnavõtutaotlusi ning lõpuks takistas muude küsimuste arutamist, keeldudes kvoorumi tunnustamisest. Teised parteid, eriti CDU fraktsioonijuht Andreas Bühl (Ilm-Kreis I) süüdistasid Treutlerit erapoolikus käitumises, nimetadest tema tegevust "võimuhaaramiseks". Istung katkestati ja CDU esitas teiste erakondade toetusel vastuseks erakorralise kaebuse Tüüringi konstitutsioonikohtusse.[19][20]
27. septembri õhtul langetas kohtus otsuse, et suurimale parteile ei ole ainuõigust Maapäeva presidendi nimetamiseks ja seega on hääletamiskorra muutmine lubatud, ning parlamendiliikmetel on õigus arutada ja muuta kodukorda enne maapäeva presidendi valimist.[21][22][23] Seepeale kästi Treutleril 28. septembril uuesti kokkutulnud istungil ettepanek panna hääletusele, mis võeti vastu. Maapäeva presidendiks valiti 54 häälega König, Muhsal sai 32 häält.[17][24]
25. oktoobril, keset teateid, et läbirääkimised on takerdunud, kritiseeriti Wagenknechti tugevalt välispoliitilise kompromissi isikliku vetostamise eest, mis oli kavas lisada ettevalmistavate läbirääkimiste aruande preambulisse.[25] CDU riiklik parteijuht Friedrich Merz süüdistas ARD-le antud intervjuus Wagenknechti selles, et ta "tahab juhtida föderaalvalimiskampaaniat, kus ta ütleb pidevalt ei" selle asemel et püüda juhtida, ning CDU ei kavatse NATO liikmesuse ja Ukrainale abi andmise osas kompromisse teha.[26] Kuigi BSW liidrid väljendasid soovi jätkata, ütles SPD juht Maier MDRile, et tal on vähe lootust koalitsioonikõneluste õnnestumise osas.[25] Sellest hoolimata teatasid parteijuhid pärast läbirääkimiste pausi järgmisel nädalavahetusel, et on saavutanud konsensuse välispoliitilistes küsimustes ja otsustasid alustada ametlikke koalitsiooniläbirääkimisi. Need peaksid algama 29. oktoobril ja kestma kaks nädalat.[27]
22. novembril esitleti Maapäevas koalitsioonileppe mustandit.[28] Detsembri esimesel nädalal kiitis liidumaa CDU juhtkond leppe heaks 37 häälega 38st.[29] BSW lasi leppe kõigil liidumaa parteiliikmetel heaks kiita - keda toona oli 126, neist 76 hääletasid poolt ja 28 vastu; ka Wagenknecht ise soovitas leppe heakskiitu.[30] SPD laskis samuti kõigil liidumaa parteiliikmetel leppe heaks kiita, kuigi partei liidumaa noortetiib (Jusos) oli leppe vastu, siis 68% ligi 1700 liikmest hääletas leppe poolt.[31]
Peaministri valimine kavandati 12. detsembrile. Vasakpartei nõudis Voigti poolt hääletamiseks kirjalikku kokkulepet, millega vormistataks nende suhe koalitsiooniga, eelkõige tingimus, et peaministri valimine ja seadusandlikud kompromissid hõlmavad ainult neid nelja parteid, "et vältida võimalikku AfD šantaaži". Kuna aga riiklik CDU ei luba parteil Vasakpartei ja AfDga koostööd teha, ei saanud Voigt sellega nõustuda, kuigi Vasakpartei mainis, et nad olid samuti sõlminud sarnase "stabiilsuspakti" CDUga 2020. aasta valitsuskriisi järel.[32][33] Samas tegid koalitsiooniparteid päev enne peaministri valimist "kolm plus üks" ettepaneku, millega Vasakpartei kaasatakse "konstruktiivse opositsioonina" ja partei juhid kutsutakse igakuistele konsultatsioonidele Voigti peaministriks valimise ja riigieelarve heakskiitmise eest - sisuliselt kirjutamata toetuslepe.[34]
12. detsembril valiti Voigt liidumaa peamistriks esimeses voorus, saades 51 poolt- ja 33 vastuhäält, 4 ei osalenud.[35]
Roheliste valimistulemused. Kõrgeim tulemus oli Jena linnas (I), kus erakond sai kokku 15,2% häältest
SPD valimistulemused. Kõrgeim tulemus oli Gotha kreisis (II), kus erakond sai kokku 12,6% häältest
CDU valimistulemused. Kõrgeim tulemus oli Eichsfeldi kreisis (I), kus erakond sai kokku 39,3% häältest
BSW valimistulemused. Kõrgeim tulemus oli Suhli linnas (IV), kus erakond sai kokku 19,8% häältest
Vasakpartei valimistulemused. Kõrgeim tulemus oli Jena linnas (I), kus erakond sai kokku 22,3% häältest
