Saksimaa 2024. aasta parlamendivalimised on Saksamaa liidumaa Saksimaa kavandatud Saksimaa Maapäeva (Landtag) 8. koosseisu valimised, mis on kavandatud toimuma 1. septembril 2024. Samale päevale on kavandatud valimised toimuma ka naaberliidumaal Tüüringis. Valimiste eel on võimul CDU-SPD-roheliste nn Keenia koalitsioon eesotsas Michael Kretschmeriga (CDU).
Saksimaa põhiseaduse valimisseaduse kohaselt peavad Maapäeva valimised toimuma pühapäeval või riigipühal ametisoleva valitsuse ametiaja algusest mitte varem kui 58 kuud ega hiljem kui 60 kuud.[1] 2023. aasta juuni lõpus seadis Kretschmeri valitsus valimispäevaks 1. septembri 2024, Maapäev kinnitas selle 28. juunil 2023.[2]
Valimised toimuvad Liidupäeva valimiste sarnase segasüsteemiga. Minimaalne Maapäeva kohtade arv on 120, millest 60 valitakse otsestes ringkondades majoritaarselt esimeste häältega (Erststimmen). Liidumaa tasemel jaotatakse teiste hääled (Zweitstimmen) proportsionaalselt D'Hondti meetodiga, 5% valimiskünnisega või vähemalt kahe kohaliku mandaadi võitmisega. Kui üks partei võidab rohkem kohalikke mandaate, kui talle proportsionaalselt on ette nähtud, lisatakse teisetele parteidele tasandusmandaate, millega Maapäeva kohtade arv suureneb.[3]
Kolm kuud enne valimisi, 9. juunil toimusid üleriiklikud Euroopa Parlamendi valimised, kus Ida-Saksamaal pääsesid selgelt domineerima parempopulistlik AfD ja uus vasakpopulistlik BSW. Ka Saksimaal tuli AfD 31,8% häältega esimeseks, BSW tuli 12.6% häältega CDU järel kolmandaks. AfD tuli liidumaal esimeseks kõikides kreisides ning ka kolmes kreisivabas suurlinnas: Dresdenis, Leipzigis ja Chemnitzis.[4]
Valimisõiguslikke kodanikke Saksimaal oli 3 181 013, valimas käis 2 367 699 inimest ehk 74,43%.[5]
Arvamusküsitluse kohaselt eelistasid peamiselt pensionärid ja kõrgharidusega valijad CDU-d, teised valijad AfD-d.[7]
Vaba Demokraatlik Partei (FDP), mis eelmistel valimistel jäi 4,5% häältega alla valimiskünnise, sai seekord vähem kui 1% hääli (0,89%), jäädes alla isegi Loomade Heaolu Parteile (Aktion Partei für Tierschutz), mis sai just 1% häältest.
Vabad Valijad võitsid ühe kohaliku mandaadi: Grimma linnapea Michael Berger tuli oma kohalikus valimisringkonnas Leipzig-Land 3 36.55% esimeste häältega esimeseks, teiste häälte arvestuses aga jäi 13,21% häältega AfD ja CDU järel kolmandaks.[8] Vasakpartei jäi alla 5% valimiskünnise, kuid võitis kaks kohalikku mandaati Leipzigis, mistõttu kvalifitseerus proportsionaalsete kohtade jaotusele.[9] Rohelised võitsid ühe kohaliku mandaadi Leipzigis ja ühe Dresdenis.
CDU jäi napilt AfD ees peale, AfD jäi napilt ilma nn blokeerivast vähemusest (Sperrminorität) ehk rohkem kui ühest kolmandikust kohtadest, mis oleks parteile andnud vetoõiguse kaht kolmandikku häälteenamust nõudvate toimingute üle nagu kohtunike ametisse nimetamine ja põhiseaduse muutmine, isegi kui partei ise valitsuses ei osale.[10]
Senine CDU-SPD-roheliste koalitsioon jäi kolme kohaga (58) napilt alla enamuse. BSW riiklik parteijuht Sahra Wagenknecht teatas ARD-le valimistejärgselt antud intervjuus, et eelistab moodustada koalitsiooni kas CDU ja/või SPDga.[11] BSW Liidupäeva liige Sevim Dağdelen, kes on üheks partei välispoliitika eestvedajaks, teatas 7. septembril, et partei kummalgi liidumaal koalitsioonis osalemise üheks eelduseks on Ukrainale relvasaadetiste lõpetamine föderaalvalitsuse poolt.[12]
9. septembril kohtus liidumaa peaminister Kretschmer Wagenknechtiga, et "arutada võimalusi konstruktiivseks poliitiliseks koostööks", et alustada läbirääkimisi BSW-ga liidumaa tasandil. CDU riiklik juht Friedrich Merz palus parteiliikmetel usaldada Kretschmerit ja Tüüringi parteijuhti Mario Voigti, samas teatas, et partei keeldub koostööst või isegi nõupidamistest AfD-ga.[13] Kretschmer tunnistas valitsuse moodustamise raskust, kuid teatas ka, et ei kavatse moodustada vähemusvalitsust.[14][15]
20. septembril teatas Merz, et võimalik koalitsioon koos BSW-ga nii Saksimaal kui ka Tüüringis on "väga, väga, väga ebatõenäoline", kuid eesmärgiga hoida AfD eemal peaministrikohalt, ei välistanud ta koostööd parteiga teistel viisidel.[16] 23. septembril algasid CDU, BSW ja SPD koalitsioonikõnelused.[17][18]
1. oktoobril toimus uue Maapäeva avaistung, eesistujaks Maapäeva vanim liige, 71-aastane Wolf-Dietrich Rost (CDU).[19]
17. oktoobril avaldasid kolm parteid aruande koalitsioonikõnelustest, järeldades "et konstruktiivne ja lahendustele suunatud koostöö Saksimaal on võimalik", planeeriti kõneluste jätkamist.[20] 25. oktoobril peatas SPD kõnelused, kuna mitmed BSW Maapäeva liikmed hääletasid koos AfD-ga liidumaa valitsuse koroonapandeemia käsitluse üle parlamentaarse uurimiskomisjoni moodustamiseks poolt. Pärast erakondade juhtkondade vahelisi arutelusid jätkati kõnelusi järgmisel nädalal.[21]
5. novembril lahkus BSW koalitsioonikõnelustelt, kuulutades need ebaõnnestunuks parteidevaheliste lepitamatute erimeelsuste tõttu rahanduse, rände ja Ukraina sõja teemadel. Kuna CDU riiklik partei ei luba ühegi liidumaa fraktsioonil teha koostööd AfD või Vasakparteiga, on ainsalt reaalseks võimaluseks CDU juhitud vähemusvalitsus, millele aga Kretschmer on vastu. Liidumaa põhiseaduse artikkel 60 kohaselt tuleb peaminister valida nelja kuu jooksul peale Maapäeva avaistungit, seega 3. veebruariks 2025. Ebaõnnestumise korral on kohustuslik Maapäeva laialisaatmine ja uute valimiste korraldamine.[22][23]
Vaatamata Kretschmeri varasemale avaldusele teatasid 15. novembril CDU ja SPD juhid, et alustasid nõupidamisi vähemusvalitsuse moodustamise üle, mis peaksid kestma maksimaalselt kuu aega. Kretschmer teatas, et enne seaduste hääletuselepanekut peetakse "konsultatsiooniprotsess" teiste parteidega, et tagada nende vastuvõtmiseks piisav toetus. BSW esitas valitsuse toetamise tingimusteks sotsiaalhoolekandekulutuste kärpimise lõpetamise ja karmima poliitika illegaalse sisserände vastu.[24]
4. detsembril teatasid CDU ja SPD, et sõlmisid koalitsioonileppe. Moodustataval vähemusvalitsusel oleks 51 kohta, 10 alla absoluutenamuse. CDU hääletus koalitsioonileppe üle on kavandatud 14. detsembril toimuvale kongressile, SPD poolt hääletavad leppe üle kõik liidumaa registreeritud parteiliikmed 16. detsembriks.[25]
Samas pole teada, kuidas kavatsetakse Kretschmer peaministriks valida: Vasakpartei nõudis samuti sotsiaalhoolekandekulutuste kärpimise lõpetamist, rohelised on keeldunud Kretschmeri poolt hääletamast peale seda, kui ta neid valimiskampaania ajal ründas ja AfD teatas, et oleks nõus toetama vähemusvalitsust vaid juhul, kui see koosneks ainult CDUst.[26] Liidumaa põhiseaduse kohaselt tuleb hääletuse esimeses voorus peaminister valida absoluutenamuse häälte arvuga (61 120-st); kui see ei õnnestu, siis järgmistes voorudes on vajalik saada vaid jah-häälte enamus.[27] Peaministri valimine kavandati 18. detsembrile.[28]
Peaministri valimistel kandideerisid Michael Kretschmer (CDU), Jörg Urban (AfD) ja Matthias Berger (FW).[29][30] Esimeses voorus sai Kretschmer 55 häält, Urban 40 ja Berger 6, 19 ei osalenud hääletusel. Teises voorus osutus Kretschmer valituks, saades 69 häält, AfD otsustas toetada Bergerit, kes sai 39 häält; Urban sai ainult 1 hääle; 11 ei osalenud.[31]