2022. aasta Ameerika Ühendriikide valimised. toimusid 8. novembril 2022. Tegu on nn vahevalimistega (midterm elections). Ametis olev president oli demokraat Joe Biden, kes valiti aastal 2020. Demokraatidel oli enamus nii Esindajatekojas (2 kohta) kui ka senatis (asepresident Kamala Harris oli nn viigimurdjaks (tie-breaker)).
Ümbervalimisele kuulusid teiste hulgas:
Päevakajalisteks teemadeks olid inflatsioon ja kütusehinnad,[1][2] abordiõigused Roe vs. Wade'i tühistamise järel, lastevanemate õigused koolide õppekavade üle,[3] kuritegevus[4] ja illegaalne immigratsioon.[5]
Valimiste eel ennustati suuremat edu vabariiklastele Bideni ja demokraatide madalate rahuloluhinnangute tõttu, arvati, et vabariiklased võidavad kontrolli Esindajatekoja üle ja võisid võita ka kontrolli senati üle.[6]
Tulemusteks oodatud suurem vabariiklaste võit ehk "punane laine" (red wave) jäi aga toimumata, vabariiklaste edu pärssis suuresti abordiõiguste küsimus ning paljudes osariikides vabariiklaste suhteliselt ekstreemsed kandidaadid, ka endise president Donald Trumpi toetus rääkis tihti vabariiklaste kandidaatide kahjuks.[7] Vabariiklased võitsid kontrolli Esindajatekoja üle, kuid kõigest viiekohalise enamusega.[8] Demokraadid aga säilitasid kontrolli senati üle ja võitsid 1 koha juurde (Pennsylvanias), võites ka Georgias 6. detsembril toimunud teise vooru.[9][10] Ka kubernerivalimiste tulemused suuresti ei muutunud – demokraadid võitsid juurde kolm vaba kohta (Arizona[11], Maryland ja Massachusetts), samas Nevadas teiseks ametiajaks kandideerinud demokraat Steve Sisolak kaotas vabariiklane Joe Lombardole. Ka peaprokurörid muutusid ainult kahes osariigis – Iowa läks demokraatidelt vabariiklastele, Vermont vabariiklastelt demokraatidele. Osariigisekretäridest muutus vaid üks – Nevada läks vabariiklastelt demokraatidele, laekurikohad läksid kolmes osariigis – Iowa, Kansas ja Wisconsin – üle vabariiklastele. Seadusandlikest kogudest võitsid demokraadid kontrolli vabariiklastelt Pennsylvania alamkoja, Minnesota ülemkoja ja Michigani mõlema koja üle.
Samas seni lillaks osariigiks (purple state) peetud Florida kuberner, vabariiklane Ron DeSantis valiti teiseks ametiajaks tagasi 19,4% eduga. DeSantise võitu peetakse ainsaks vabariiklaste suuremaks võiduks valimistel, on arvatud, et Trumpi ajastu on lõppemas DeSantise kasuks, arvatakse, et DeSantis võib saada vabariiklaste 2024. aasta presidendikandidaadiks.[12] Samas ei ole DeSantis veel langetanud otsust 2024. aasta presidendivalimiste üle, kuid Trump teatas 15. novembril 2022, et kandideerib uuesti.[13]
Valimistulemused märkisid suure polariseerumise jätku – vabariiklased parandasid tulemusi latiinode ning kõrghariduseta valgete ja mittevalgete seas[14], samas demokraadid parandasid oma tulemusi kõrgharidusega ja jõukamate valgete seas. Lisaks oli 18–29-aastaste valimisaktiivsus – 27 protsenti – suurim 2018. aasta vahevalimiste (31%) järel ja üks suuremaid viimase 30 aasta jooksul, nooremad valijad eelistasid ülekaalukalt demokraate.[15]
{{netiviide}}