Ukraina revolutsioon ehk Väärikuse revolutsioon (ukraina keelesРеволюція гідности, Revolütsiia hidnostõ) on sündmused, mis algasid 2013. aasta 21. novembril ning kestsid kuni 2014. aasta 23. veebruarini, mille ajal toimus Ukrainasrevolutsioon, mille käigus kaotas president Viktor Janukovõtš oma võimu ning põgenes riigist.
Nimetus
Ukrainas on tavaks nimetada neid 2013-2014. aasta sündmusi Väärikuse revolutsiooniks (Революція гідності).[1]
Põhjused
Spontaansed protestid algasid 2013. aasta novembris Kiievis pärast seda, kui valitsus peatas ettevalmistused assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduslepingu allakirjutamiseks Euroopa Liiduga. Protestijad nõudsid valitsuse tagasiastumist, umbusaldushääletust president Viktor Janukovõtšile ja ennetähtaegseid valimisi. Protestijad nägid Euroopa Liiduga lõimumises lahendust kõrgele tasemele tõusnud korruptsioonile ja riigi nõrkadele institutsioonidele.[2]
Sündmuste käik
Euromaidan
2013. aasta novembris alanud Euromaidani meeleavaldajad ei läinud 2014. aastal laiali ning moodustasid Iseseisvuse väljakule alalise laagri. 2014. aasta jaanuaris toimusid meeleavaldajate vägivaldsed kokkupõrked Ukraina miilitsa ja sisevägedega.[3][4]
2014. aasta veebruar
18. veebruaril 2014 andis Ukraina miilits meeleavaldajatele korralduse laiali minna. Protestijad korraldust ei täitnud ning laagri laialiajamise käigus algasid protestijate ja miilitsa vahel vägivaldsed kokkupõrked.[5] Riigi president Viktor Janukovõtš evakueeriti ööl vastu 23. veebruari Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude helikopteritega Krimmi, sest ta elu oli ohus[6][7] kust suundus hiljem Venemaale.[8][9][10][11]Ülemraada tagandas Janukovitši (kuigi see oli formaalselt konstitutsioonivastane) ja andis presidendi kohusetäitja volitused üle Oleksandr Turtšõnovile (poolt hääletas ka suur osa Regioonide Partei saadikuid ja peaaegu kõik Kompartei saadikud, olgugi et nad olid eelnevalt seisnud jäigalt vastu Maidani meeleavaldajate nõudmistele). 27. veebruaril 2014 toimus Arseni Jatsenjuki valitsuse moodustamine.[12]
Inimkaotused
Kiievis hukkunute mälestamine Tartus 21. veebruaril 2014
Tervishoiuministeeriumi teatel sai 106 inimest surma ja 1811 vigastada.[13] Vabatahtlike meedikute hinnangul sai surma või jäi kadunuks umbes 780 inimest.[14]
Hukkunute hulgas ei olnud mitte ainult meeleavaldajad, vaid ka rida militsionääre, kelle meeleavaldajad sündmuste käigus tapsid.
Nn "Väärikuse revolutsioonile" järgnesid Euroopaga lõimumist pooldava Petro Porošenko võit presidendivalimistel, dekommuniseerimine, lustratsioon ja suurem võitlus korruptsiooniga, mis paraku pole viinud olulise majanduslkiku taastumiseni[16].
