2011. aasta eestlaste rööv Liibanonis oli pantvangikriis Lähis-Idas, mis kestis 23. märts –14. juulil 2011[1]. Seitse jalgratastel matkanud Eesti turisti rööviti Liibanoni idaosas Zaḩlah' linna tööstuspiirkonnas[2].
Reisiseltskond saabus Liibanoni 15. märtsil. Kolm päeva hiljem liiguti Süüriasse ja 23. märtsil kell 16 kohaliku aja järgi naasti Liibanoni läbi Masnaa piiripunkti. Inimrööv toimus peale piiri ületamist. Sündmuskohale jäid matkajatest maha jalgrattad, seljakotid, isikutunnistused ja mobiiltelefonid. Relvastatud röövijad lahkusid kahe valge kaubiku ja ühe tumeda Mercedesega teadmata suunas[2][3].
30. märtsil vahistasid Liibanoni julgeolekujõud kolm röövimisega seotud isikut[4].
31. märtsil teatas organisatsioon Taassünni ja Reformi Liikumine (Haraket El Nahda Wal Islah), et turistid on nende käes vangis. Seni tundmatu rühmitus saatis kohalikule portaalile Lebanon Files e-kirja koos kolme eestlase dokumentide (Kalev Käosaare ja August Tillo ID-kaardi ning Madis Paluoja passi) koopiatega[5][6][7][8].
5. aprillil peeti kinni veel kolm röövile kaasa aidanud inimest[9].
6. aprillil esitas organisatsioon lunarahanõude, kuid summa suurus jäeti täpsustamata[10][11].
8. aprillil esitas Liibanoni sõjaväekohtu prokuratuur 11 isikule süüdistuse eestlaste röövimises[12].
20. aprillil laadisid röövijad YouTube'i video (kasutajakontole nimega thekidnaper2011), kus seitse eestlast pöörduvad Liibanoni peaministri, Saudi Araabia kuninga, Jordaania kuninga ja Prantsusmaa presidendi poole[13]. See oli esimene elumärk jalgratturitest, kuid polnud selge, millal oli video üles võetud ning puudus info röövijate nõudmistest[14].
26. aprilliks süüdistati juhtunus ametlikult juba 16 inimest[15].
16. mail avaldati portaalis Naharnet.com uudis, et eestlased on üle antud röövi tellijatele ja paiknevad Fatah al-Intifada rühmituse baasis Bekaa orus Wadi al-Aswadis[16][17].
Röövitud isikud olid Jaan Jagomägi (sündinud 1975), Kalev Käosaar (1976), Madis Paluoja (1970), August Tillo (1970), Priit Raistik (1973), Andre Pukk (1977) ja Martin Metspalu (1977)[18]. Viimane on Eesti biokeskuse teadusdirektori Mait Metspalu vend[19].
13. mail agiteeris president Toomas Hendrik Ilves röövitute toetuseks kollast linti kandma[20][21][22].
Kriisi lahendamiseks loodi kriisikomisjon, kuhu peale Eesti Vabariigi Välisministeeriumi olid kaasatud ka siinsed eriteenistused: Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet[23].
Välisministeerium saatis 24. märtsil kohale eriesindaja, diplomaat Daniel-Erik Schaeri[24]. 28. märtsil saabus Liibanoni ka välisminister Urmas Paet[25]. Kahepäevase visiidi ajal kohtus Paet president Michel Sleimani, peaminister Najīb Mīqātī, siseminister Ziad Baroudi, parlamendi esimehe Nabih Berriga ja teiste ametiisikutega[26]. 19. aprillil tegi Paet Liibanoni uue visiidi[27].
Euroopa Liit lähetas Liibanoni Prantsuse ja Eesti detektiivid[28].
14. juuli hommikul 2011 pantvangid vabastati ning viidi Prantsusmaa saatkonda Beirutis[29]. Nad saabusid Tallinna 15. juuli varahommikul Estonian Airi erilennuga[30].
<ref>
Z8z5U
vIu9P