Inimese 2. kromosoom ehk kromosoom 2 on inimese suuruselt teine kromosoom. Nagu kõiki teisi autosoome ehk mittesugukromosoome, on inimesel ka seda kaks koopiat.
Inimese 2. kromosoom sisaldab umbes 243 miljonit aluspaari ehk ligikaudu 8% kogu inimese DNA-st. Geene on leitud 3075, mille hulgast 1223 kodeerivad valke ja 918 on pseudogeenid[1]. Selle kromosoomi sekveneerimisega saadi ühele poole 2005. aastal[2].
Viimase aja uuringud on andnud vihjeid selle kohta, et 2. kromosoom võib mängida olulist rolli inimese intelligentsuses.[3]
Evolutsioon
Kõik inimlased peale inimese enda omavad 24 paari kromosoome (inimestel on neid 23 paari). Seda uurides on jõutud järeldusele, et inimese 2. kromosoom on tekkinud kahe kromosoomi üksteise otsa liitumisel.[4][5]
Seda tõendab:
Inimese 2. kromosoomi vastavus inimahvide kahele kromosoomile. Inimese lähimal sugulasel šimpansi on peaaegu identne DNA järjestus inimese 2. kromosoomi DNA-le, kuid see paikneb kahes erinevas kromosoomis. Sama kehtib ka gorillade ja orangutanidega.[6][7]
Jäänuktsentromeeri olemasolu. Kui normaalselt on kromosoomil ainult üks tsentromeer, siis 2. kromosoomist on leitud ka teise tsentromeeri jäänuseid.[8]
Jäänuktelomeeride olemasolu. Kui tavaliselt esinevad telomeerid ainult kromosoomi otstes, siis 2. kromosoomi keskel leidub samuti telomeerseid järjestusi.[9]
↑Hillier; et al. (2005). "Generation and annotation of the DNA sequences of human chromosomes 2 and 4". Nature. 434 (7034): 724–31. DOI:10.1038/nature03466. PMID15815621. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author= (juhend)
↑IJdo; et al. (1991). "Origin of human chromosome 2: an ancestral telomere-telomere fusion". Proceedings of the National Academy of Sciences. 88: 9051–5. DOI:10.1073/pnas.88.20.9051. PMID1924367. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author= (juhend)