1990. aasta etnilised kokkupõrked Kõrgõzstanis leidsid aset juunikuus, peamiselt Oši ja Özgöni ümbruses.
4.–8. juunini kestnud vägivallas hukkus üle 300 inimese, üle 450 sai raskelt vigastada.[1]
Perestroika ja Nõukogude Liitu haaranud tsentrifugaaljõud võimaldasid ka Kõrgõzstanis tekkida mitteformaalsetel poliitilistel ja ühiskondlikel liikumistel, mille eesmärgid olid tihtipeale rahvuslikult piiritletud. Seni valdavalt usbekkidega asustatud Ošis oli linnastumisprotsess haaranud ka kirgiise, vabast elamispinnast oli nappus. 1989. aastal tegi üks vastne liikumine ettepaneku jagada Oši piirkonna kirgiisidele usbekkide kolhoosi kasutamata maa.[2][3]
2010. aasta märtsis esines rühm Kirgiisi Kommunistliku Partei usbekkidest liikmeid üleskutsega luua Kirgiisi NSV usbekkidega asustatud aladel autonoomne piirkond.[4]
Juunis puhkenud vägivalla ajendas konflikt maaküsimuses. Kuus meelt avaldanud usbekki tapeti, mispeale usbekid ründasid miilitsat ja kirgiise. Usbekkide esialgne ülekaal pöördus kui maapiirkondadest saabusid uued kirgiiside salgad. Kirgiisid nõudsid võimudelt endi relvastamist. Majaseintele kirjutati, kas elanikud on usbekid või kirgiisid.[3]
KGB hinnangul aitas vaenule kaasa vaesemate kirgiiside arvamus, et usbekkide jõukus kasvab, et nad kontrollivad turge ja on oma käitumises liiga vabaks muutunud. Usbekid omakorda leidsid, et peamiselt kirgiisidest koosnev miilits hoiab konfliktis kirgiiside poole.[3]
Vägivalla lõpetamiseks viidi konfliktipiirkonda 2000 Nõukogude õhudessantväelast. Nad jäid kohale kuueks kuuks.[3] Dessantväelased saabusid loetud tundide jooksul peale vägivalla puhkemist ja neile anti luba vajadusel tappa.[1]
Sündmuste kohta käivitatud uurimiste raporteid ei avalikustatud.[3]
Õiguskaitseorganid registreerisid sündmustega seoses 3215 kuriteoepisoodi, algatasid 1500 süüasja, millest umbes 300 jõudsid kohtusse. 48-le isikule, kellest 80% olid kirgiisid, mõisteti pikk vanglakaristus mõrvade, tapmiskatsete ja vägistamiste eest. Kõrgõzstani iseseisvudes anti (vähemalt osadele) vägivallas osalenutele amnestia.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 REPORT OF THE INDEPENDENT INTERNATIONAL COMMISSION OF INQUIRY INTO THE EVENTS IN SOUTHERN KYRGYZSTAN IN JUNE 2010[alaline kõdulink], 2011
- ↑ Kyrgyzstan—Political System[alaline kõdulink], BookRags. Viimati külastatud 13. augustil 2011.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 THE POGROMS IN KYRGYZSTAN, International Crisis Group, 23. august 2010.
- ↑ Май. Комментарии В.Л. Шейниса и Н.А. Омуралиева,
Новое литературное обозрение, nr 84.
