Sāliḩil oli lõpetamata algharidus. 1958 astus ta Põhja-Jeemeni sõjaväkke ja 1960 Põhja-Jeemeni sõjaväeakadeemiasse. Ühtlasi sai ta kapraliks ja kolm aastat hiljem nooremleitnandiks. 1977 määras Põhja-Jeemeni tollane president Ahmed bin Hussein al-Ghashmi määras ta Ta'izzi sõjaväeliseks kuberneriks. See oli Põhja-Jeemeni tähtis kubernerkond, mis piirnes nii Punase mere kui Lõuna-Jeemeniga ja seal asub Jeemeni kõrgeim tipp.
24. juunil1978 president al-Ghashmi mõrvati. Sāliḩ määrati neljamehelisse ajutisse presidendinõukogusse ja peastaabi ülema asetäitjaks. 17. juunil 1978 valiti ta Jeemeni Araabia Vabariigi presidendiks ning relvajõudude ülemjuhatajaks ja staabiülemaks.
Nõukogude Liidu kokkuvarisemine nõrgestas tugevalt Lõuna-Jeemenit ja 1990 nõustus ta pärast aastatepikkusi läbirääkimisi ühinema Põhja-Jeemeniga nii, et Sāliḩ saab ühinenud Jeemeni presidendiks ning Ali Salim al-Beidh saab asepresidendiks ja presidendinõukogu liikmeks.
‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ oli Saddam Husseini kauaaegne liitlane ja toetas 1990Iraagi sissetungi Kuveiti. Pärast seda, kui Iraak oli Lahesõja kaotanud, laskis Kuveidi taas võimule saanud valitsus kõik Jeemenist pärit töölised deporteerida.
1999. aasta presidendivalimistel kogus ‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ 96,2% häältest ja sai Jeemeni esimeseks otse valitud presidendiks. Tema ainus vastaskandidaat Najeeb Qahtan Al-Sha'abi oli endise Lõuna-Jeemeni presidendi Qahtan Muhammad al-Shaabi poeg. Mõlemad presidendikandidaadid kuulusid Rahva Üldkongressi, kuid sellegipoolest kandideeris Al-Sha'abi sõltumatuna.
Pärast presidendivalimisi võttis Jeemeni parlament vastu seaduse, millega pikendas presidendi ametiaega 5 aastalt 7-le ja parlamendi ametiaega 4 aastalt 6-le. Lisaks loodi 111-liikmeline presidendi määratud liikmetest koosnev nõukogu, millel oli seadusandlik võim. Nende muudatuste tõttu alandas Freedom House Jeemeni poliitiliste vabaduste reitingut.
2011. aasta algul haarasid Jeemenit Tuneesia revolutsioonist innustust saanud presidendivastased rahutused. Saleh andis korduvalt lubaduse allkirjastada kokkulepe võimust loobumiseks, kuid taganes iga kord viimasel hetkel lubadusest. Presidendi toetajate ja vastaste vahel puhkes veriseid lahinguid.[1]
3. juunil 2011 sai Sāliḩ valitsusvastaste mässuliste korraldatud rünnakus presidendipaleele rindu haavata. Eri andmetel sai ta vigastada pommiplahvatuses või miinipildujatules (võimalik aga, et mõlemas). Järgmisel päeval viidi ta Saudi Araabia sõjaväehaiglasse ravile ja presidendi kohusetäitjaks määrati ‘Abd Rabbuh Manşūr Al-Hādī.
