Širvanšahhid

Širvanšahhide Riik


861–1538
Valitsusvorm Monarhia
Širvanšahh Haytham ibn Khalid
(esimene, 861–?)
Šahrukh
(viimane, 1535–1538)
Pealinn Şamaxı (alguses)
Bakuu (hiljem)
Religioon Sunni islam
Peamised keeled Pärsia
Araabia
(algselt õukonnas)
Eelnev Järgnev
Abbassiidide Kalifaat Safaviidide Iraan

Širvanšahhid (araabia ja pärsia keeles شروانشاه) olid Širvani (praeguses Aserbaidžaanis) valitsejad aastatel 861–1538. Esimene haru olid Jazidiidid, araablastest dünastia, mis hiljem pärsiastus ning oli tuntud Kasranidide dünastiana. Teine haru oli Darbandid, kes olid Jazidiidide ja Kasranidide kauged sugulased.

Širvanšahhide Riik kestis peaaegu 700 aastat ning on seega siiani islamimaailma ajaloo üks pikimaid järjest võimul olnud dünastiaid. Nende riik oli vahetevahel täiesti iseseisev, kuid tihti tuli tunnustada piirkonna suurriikide ülemvõimu. Dünastia oli tuntud kultuurilembuse poolest, 12. sajandil oli Širvan pärsia kirjanduse keskus, sealt olid pärit silmapaistvad luuletajad, nagu Khaqani, Nizami Ganjavi ja Falaki Shirvani. Darbandide haru sai võimule aastal 1382, kui trooni võttis Ibrahim I.

Širvanšahhide Riigi kõrgaeg oli 15. sajandil Khalilullah I ja Farrukh Yasari võimuaegadel. Aastal 1500 vallutas Širvani Ismail I ja tema Safaviidide ordu, Farrukh Yasar tapeti. Širvanšahhidest said loodava Safaviidide Iraani vasallid. Ajajärk Iraani vasallina lõppes 1538. aastal, kui šahh Tahmasp I širvanšahh Šahrukhi truudusetuse tõttu tagandas. Sellega širvanšahhide võimuaeg lõppes ning Širvanist sai Safaviidide Riigi provints.

Allikad

Kirjandus

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!