Ülo Ojaveer (8. juuli 1931 Tartu – 4. august 2019) oli eesti põllumajandusteadlane.[1][2]
Elulugu
Ojaveer lõpetas 1950 Tartu 1. Keskkooli, 1955 Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomiateaduskonna, 1965 samas aspirantuuri, põllumajanduskandidaat (1969, EPA), väitekiri "Mõningate maisisortide kasv ja areng Eesti NSV tingimustes". Ta oli 1962–66 EMMI Antsla katsegrupi vanemteadur ja grupijuht, 1966–88 Antsla katsejaama juhataja, 1988–94 EMMI maaviljelussektori mullakaitse grupi vanemteadur ja grupijuht.[1]
Teadustöö
Uurimisvaldkonnad: maisi kasvatamise võimalused Eestis; viljavaheldus; põllukultuuride saagikus kergetel muldadel; eelviljade ja kesa osa saagi kujunemisel; kuppelalade kasutamine. Umbes 30 teadustrükist.[1]
Teoseid
- Liivmuldade saagivõimest. // Aktuaalset põllumajanduses. Tallinn, 1973
- Kultuuride saagivõime liivmuldadel. // Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses 16 (1979)
- Lämmastikväetiste mõju odra- ja kaerasaagile ning seisukindlusele liivmuldadel. // Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses 19 (1979)
- Külvikorralülide produktiivsusest kergetel muldadel. // Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses 29 (1980).
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- ↑ Lõunaleht, nr. 29, 8 august 2019, lk 16
Kirjandus
