Zaļā vārna (läti keeles 'siniraag', sõna-sõnalt 'roheline vares') oli Läti kunsti- ja kirjandusrühmitus, mis tegutses Riias aastail 1925–1939.
Tegevus
Tegemist oli ühega esimestest kunstnikerühmitustest iseseisvas Läti Vabariigis. See koondas noori ja vähetuntud loomeinimesi, kes tundsid huvi 20. sajandil tekkinud uuenduslike suundade vastu kunstis ja kirjanduses. Zaļā vārna ajakirjas, mida andis välja kirjandussektsioon (1929. Nr.1 – 6; 1931. Nr. 1), avaldati lisaks kirjanduslikule omaloomingule kunsti- ning teatrikriitikat. Noored kunstnikud said organisatsiooni kaudu võimaluse hakata esinema näitustel[1].
Zaļā vārna püüdis siduda ja lähendada erinevaid kultuurivaldkondi ja selles oli mitu sektsiooni. Neis ei tegutsenud mitte üksnes maalikunstnikud ja graafikud, vaid kirjanikud, muusikud ja näitlejad. Rühmituse kõneisik ja juht oli kirjanik Kārlis Štrauhs[2]. Rühmitus oli uhke oma korraldatud atraktiivsetele kunstinäitustele ning korraldas muid tähelepanu äratavaid üritusi, näiteks temaatilisi balle ja muud. Üle kogu Riia levisid uudised Zāļa vārna boheemlikest kirjandusõhtutest, karnevalidest, loteriidest, väljamüükidest ning üksteisele ülistavas vormis kirjutatud luuletustest. Kirjandusõhtuid külastas alati palju kunstnikke[1].
Liikmed
Kujutava kunsti sektsioon
Kunsti sektsiooni kuulus ligi 60 liiget[3]. Juhatasid maalikunstnik Jānis Plase ja tema järel Kārlis Baltgailis. Teisi liikmeid:
ja teised[2].
Kirjandussektsioon
Kirjanike sektsiooni juhatas Fridrihs Gulbis. Teisi liikmeid:
ja teised.
Viited
Välislingid
