Kolm osariiki, mis ühendati aastal 1952 Baden-Württembergi moodustamiseks.
Württemberg-Badeni liidumaa koosnes endiste Württembergi rahvavabariigi ja Badeni vabariigi põhjaosadest. Selle ameeriklaste poolt hallatud ala lõunapiir oli seatud nii, et Karlsruhet ja Münchenit ühendav Autobahn (tänapäeval A8) oli täielikult Ameerika tsoonis. Ameerika tsooni kolm suurt liidumaad (Suur-Hessen, Baieri ja Württemberg-Baden) kuulutati välja 19. septembril 1945.
24. novembril 1946 kehtestati uus põhiseadus ja valiti Württemberg-Badeni esimene parlament. 23. mail 1949 sai sellest Saksa Föderatiivse Vabariigi asutajaliidumaa.
24. septembril 1950 korraldati Württemberg-Badenis, Württemberg-Hohenzollernis ja Badenisrahvaküsitlus kolme liidumaa ühendamise küsimuses, millele järgnes 16. detsembril 1951 referendum. Mõlemal juhul saavutasid Württemberg-Badeni valijad selge enamuse ühendamise kasuks. Kolm liidumaad ühendati ja 25. aprillil 1952 asutati Saksamaal Baden-Württembergiliidumaa.
Poliitika
Ainus Württemberg-Badeni peaminister oli Reinhold Maier (DVP, siis FDP; 1946–1952). Maier sai Baden-Württembergi esimeseks peaministriks selle moodustamisel aastal 1952.
Württemberg-Baden was subdivided into two administrative districts, known as Landesbezirke. The boundaries for these two districts were taken from two former state sections that comprised Württemberg-Baden. These two districts remain largely unchanged today as the Regierungsbezirke of Stuttgart (Württemberg) ja Karlsruhe (Baden) within Baden-Württemberg.
.svg)
