Võru Teatriateljee oli Võru Harrastusteatrist välja kasvanud poolkutseline väiketeater, mis tegutses aastatel 2001–2008 Võru kultuurimaja Kannel struktuuriüksusena, Võru linna ja EV Kultuuriministeeriumi (alates 2007. aastast) püsitoetusel.
Teatriateljee rajaja oli lavastaja Taago Tubin (teatri loominguline juht 01. 01. 2001 – 15.7. 2008). Teatriateljee nimemärk võeti kasutusele sügisest' 2003, programmilise tegevuse alguseks võib aga pidada aastat 2001. Nimemärk oli kasutuses 1. jaanuarini 2009, mil teater jätkas tegevust Võru Linnateatrina (2009–2013).
Teatriateljee logo
Teatriateljee-eelne teatritegevus
Võru Harrastusteater (1998–2003)
Võru Rahvateater (1952–1998), peanäitejuht Rudolf Adelmann (1918–2001)
Teatritegevuse juured Võrus ulatuvad tagasi aastasse 1882, mil Võru linna ajaloos toimus esimene avalik etendus.
Lisaks tegutses aastatel 1924–1926 Võru külje all Väimelas Lulu Kitzberg-Pappeli (Saksamaal Max Reinhardti juures õppinud ja Draamateatris töötanud näitleja' juhatamisel teatristuudio MAARAH Teater. Nimetatud stuudio tegi tihedat koostööd Kandle näitlejatega, korraldades töötube ja seminare ning andis Kandles etendusi. Kõnealuses stuudios on õppinud nt ka eesti teatrilegendid Karl Ader ja Ruut Tarmo. Lulu Kitzberg-Pappeli õpilaseks on olnud aga ka Aggio Bachmann, legendaarse Hommikteatri juht.
1950. aasta 5. aprilli ajaleht Sirp ja Vasar kirjutab nõnda: „Lõuna-Eesti teatri kollektiivi iseloomustavad lihtne realistlik mäng, trafaretsuse ja stampide puudumine ning nooruslik entusiasm.“ 2007. aasta detsembris Tartus toimunud konverentsil „Lõuna-Eesti kultuurilugu“ pidas teatriteadlane Anneli Saro ettekande teemal „Lõuna-Eesti teater“, kus ta nimetas lõuna-eesti teatri kõige õnnestunumaks kaasaegseks vormiks Võru Teatriateljeed.
Teatriateljee
Teatriateljee tegevuse eesmärgiks oli otsingulise ja professionaalse teatrikeskkonna loomine ning arendamine, rõhuga kohalikul kultuuril. Lavastusi iseloomustas väärtkirjandusele ja –dramaturgiale toetuv askeetlik lähenemine ja teisalt autoriteater. Mõtestades lokaalset, üritati liikuda globaalsele (nt Andrus Kivirähki "Rehepapp" 2001, Madis Kõivu "Ennola" 2003, Olavi Ruitlase "Volli" 2004, Madis Kõivu "Castrozza" 2007). Ja teistpidi – globaalsele püüti anda kohalikke tähendusi (nt William Shakespeare "Suveöö unenägu" – käsitööliste stseenid 2005, Arthur Miller "Ilma luuminõ & muu äri" 2005). Aastatel 2000–2007 toodi välja 10 võrukeelset lavastust (üldse kokku 20 lavastust). Autoriteatrina on vaadeldavad Tarmo Tagametsa lavastused "Hing" 2004, "Võrumaa rituaalid" 2002 ja 2006; "Pilvealused kuukoerad" 2007 ja enamus draamastuudio egiidi all väljatoodud lavastustest.
Lavastusprojektide loominguline meeskond koosnes reeglina kutselistest; näitetrupp, olenevalt lavastusest nii kutselistest kui ka mittekutselistest teatritegijatest. Näitetrupi tuumikusse kuulusid järjepidevamalt Tarmo Tagamets, Agu Trolla, Maive Käos, Glen Kelp, Meinhard Uiga, Heli Teidla, Peeter Pai, Ülle Lepp. Projektijuhina toimis peamiselt Kalju Liiver. Koostööd tehti paljude partneritega (ERR Raadioteater, MTÜ Ludus Rusticus, segakoor Hilaro, Tartu Üliõpilasteater, loominguline ühendus nu.unioon); kasutades keskkonnateatri ("Rehepapp" Metsavenna talus 2001), nüüdistantsu (lavastused "Hing?" 2004, "Pilvealused kuukoerad" 2007) ja kohaspetsiifilise lähenemise ("Volli" Metsavenna Talu saeveskis 2004, "Suveöö unenägu" Leigo Talus 2005, "Painaja" Väimela mõisa viljaaidas 2006) elemente.
Ateljee juures tegutses ka Võru Draamastuudio, olles suunatud tõsisema teatrihuviga gümnaasiumiõpilaste kaasamisele loovtegevusse kaasaegse teatri metoodikaid ja vahendeid rakendades.
2009. aastal on ilmunud raamat "Võru Teatriateljee: ülestähendusi ja kirjapanekuid". Koostaja, toimetaja ja väljaandja Taago Tubin.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
