Ta oli esimene eestlasest Tallinna linnapea (esimene eestlasest linnapea praeguse Eesti aladel oli aga Valga linnapea Johannes Märtson, 1902-1917. Siis oli see küll veel Liivimaa kubermang).
Töötas pärast lõpetamist aastani 1906 Tallinna vagunitehases Dvigatel. Aastal 1904 valiti ta linnanõunikuks. Aastail 1906–1913 oli ta Tallinna linnapea, juhtides samal ajal ka linnavalitsuse ehitusosakonda. 1903–1914 omas ta ehitus- ja tehnikakontorit, kus alustas enda ehitusinseneri karjääri ka Anton Uesson (töötas Lenderi büroos aastatel 1909–1912), büroo tegutses tema linnapeaks olemise ajal edasi.
Tema looming olid valdavalt ühe ja kahekorruselised puidust agulimajad, kuid Lenderi allkirja kannab ka mõni arhitektuurselt küpsema maja projekt (Pärnu mnt 6 üürimaja, 1908, ehitamata; Müürivahe 41, 1910; Paldiski mnt 3, 1910–11; Kaarli pst 6, 1911). Tõenäoliselt ei projekteerinud ta neid ise, vaid üksnes vormistas ja tegi ehitusjärelevalvet.
Voldemar Lenderi järgi on nime saanud Lenderi maja – 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinna äärelinnas laialdaselt ehitatud puidust üürimajatüüp.
