Virumaa Töörahva Nõukogu oli 1917. aasta novembris Virumaal moodustatud, Virumaa valdade, linnade ja alevite ning Viru maakonna organisatsioonide, asutuse, tehaste, sõjaväeosade esindusorganisatsioon.
Töörahva Nõukogu valimisi organiseerisid 1917. aasta novembris Virumaa, Kunda ja Aseri tööstuskeskustes moodustatud bolševike rühmitused ja Eesti punakaart. 28. novembril moodustasid Aseri ja Kundabolševikud maakonna sõja-revolutsioonikomitee. Saatsid laiali üleskutse töölistele, talupoegadele ja soldatitele, kutsudes neid üles kiires korras valima uue Virumaa Töörahva Nõukogu koosseisu. Töörahva Nõukogusse valiti kokku 53 saadikut, neist 18 olid bolševikud, kaks pahempoolsed esseerid, üks menševik ja 32 parteitud.
Virumaa Töörahva Nõukogu tuli kokku Rakveres 1. ja 2. detsembril 1917 ja oma esimesel istungil valiti valdavalt bolševikest koosnev 15-liikmeline Virumaa Töörahva Nõukogu Täitevkomitee[1] kes kuulutas enda otsekohe ainuvõimuks Virumaal[2].
16. detsembril 1917 moodustati Virumaa TN Täidesaatev Komitee, Osvald Palgi juhtimisel. Virumaa TN TK kuulusid: Osvald Palgi (esimees), Nikolai Riuhkrand (haridusosakonna juhataja), A. Meibaum (põllumajandusosakonna juhataja), V. Saage (toitlustusosakonna juhataja), M. Mintel (rahvamajandusosakonna juhataja).
13. (26.) detsembril 1917 Virumaa TK esimeheks valiti hiljem Aleksander Kippar, TK sekretäriks Anna Leetsmann, TK liikmeks Leopold Linder, põllumajandusosakonna (mis viis läbi mõisate natsionaliseerimist) juhatajaks A. Meibaum, kes asendati Birnbaumiga. Virumaa TN rakendas tööle seitse osakonda: administratiiv-, kohtu-, raudteetranspordi-, rahandus-, põllumajandus-, hoolekande-ja haridusosakonna. Administratiivosakonda hakkas juhtima Aseri bolševik, tsemendivabriku elektrik ja Virumaa Punakaardi ülem Leopold Linder (1896–1919)[4], Aseri bolševik kooliõpetaja Anna Leetsmann sai haridusosakonna juhatajaks.
13. (26.) detsembrit saabusid Rakverre Kunda ja Aseri punakaartlased, kes piirasid sisse Viru maakonnavalitsuse hoone Rohuaia tänav 13, järgmisel hommikul tööle saabunud maakonnavalitsuse töötajad olid sunnitud asjaajamise üle andma, Täidesaatva komitee nimel esitas 13. detsembril Leopold Linder “orderi”, et Täidesaatev Komitee käsib kogu asjaajamist Täidesaatev Komitee liikmetele Linderile, Aisupetile ja Bulkinile üle anda ...” Täitevkomitee osa töötajaid kolis kohtumajast ära uutesse ruumidesse. Maakonnavalitsuse töö katkes ligi kaheks kuuks[5].
Virumaa Töörahva Nõukogu Täidesaatev Komitee kuulutas 23. veebruaril 1918. aastal, 49. jalaväekorpuse täidesaatva komitee nõusolekul ja Eestimaa Töörahva Nõukogu Täidesaatva Komitee heaksarvamisel Virumaal välja piiramiseisukorra. 24. veebruaril otsustas kohalik nõukogude võim Rakverest kiiresti lahkuda. 24. veebruaril saatis töörahva nõukogu Rakvere Linnavalitsusele kirja, kus teatas, et on otsustanud “strateegilistel põhjustel” oma asjaajamise Narva üle viia, ja pani linnavõimule ette “täielikult linna kaitset enese peale võtta”[6]
