Vincent Lübecki isa oli organist, kelle nimi oli samuti Vincent ka Vincent Lübecki juuniori omakorda poja nimi oli Vincent. Kolm Vincenti kolmes põlves. Kõige tuntuim nendest kolmest Vincentist oli ikka see Vincent Lübeck (1654–1740), kellest käib praegu jutt. Tema õppis orelimängu Andreas Knelleri juures. Aastatel 1675–1702 Vincent Lübeck töötas organistina Stade linna St. Cosmae et Damiani kirikus, kus ta mängis Arp Schnitgeri poolt ehitatud väga heal orelil. See orel on säilinud tänapäevani. Alates 1702. aastast kuni oma surmani 1740. aastal Vincent Lübeck töötas Hamburgi Nikolai kirikus, kus oli veelgi parem ja suurem Arp Schnitgeriorel nelja manuaaliga ja 67 registriga. See orel pole säilinud. Hamburg oli Hansa Liidu linn ja olla organistiks Hamburgi Nikolai kirikus toona oli väga prestiižne. Seal töötasid sellised tuntud organistid, nagu Jan Pieterzoon Sweelinck, Heinrich Scheidemann, Jacob Praetorius,Matthias Weckmann ja Johann Adam Reincken. Vincent Lübeck erinevalt paljudest tema ajastu organistidest ja heliloojatest oli tuntud juba elu ajal. Johann Sebastian Bach oli inspireeritud Vincent Lübecki orelimängust ja stiilist. Vincent Lübeck oli tuntud kui organist-virtuoos, oreliekspert, helilooja ja pedagoog. Tema osales oreliehitaja Arp Schnitgeri orelite vastuvõtmistel. Alates 1735. aastast assisteeris teda organisti töös tema poeg, kelle nimi oli samuti Vincent. Suri Vincent Lübeck seenior 9. veebruaril 1740. Vincent Lübecki nime kannab Stade linna gümnaasium.[viide?]
Looming
Vincent Lübeckist ei ole säilinud palju teoseid, kuid need, mis on alles, on huvitavad. Tema on olnud ere isiksus, kes esindas koos Matthias Weckmanni, Johann Adam Reinckeni, Dietrich Buxtehude ja Nicolaus Bruhnsi Põhja-Saksa baroki koolkonda, mida on nimetatud Stylus Fantasticus. Tema prelüüdid ja fuugad orelile on tehniliselt rasked, kuid huvitavad. Vincent Lübeck kasutas oma teostes väga palju oreli pedaali soolot, passaaže manuaalidel ja viiehäälset polüfooniat. Kuigi Vincent Lübeck oli tuntud organistina ja heliloojana juba oma elu ajal, esimene tema loomingu väljaanne oli alles 1921. aastal Saksamaal (G. Harms (Klecken)).[viide?]
Teosed
Orelimuusika
Prelüüd ja fuuga C-duur
Prelüüd ja fuuga c-moll
Prelüüd ja fuuga d-moll
Prelüüd ja fuuga E-duur
Prelüüd ja fuuga F-duur (arvatavasti tema poja kirjutatud)
Prelüüd ja fuuga G-duur (arvatavasti tema poja kirjutatud)
Prelüüd ja fuuga g-moll
Koraalifantaasia "Ich ruf zu Dir, Herr Jesu Christ"
Koraaliprelüüd "Nun lasst uns Gott"
Klavessiinimuusika
"Clavier Übung bestehend im Praeludia, Fuga, Allemande, Courante, Sarabande und Gigue als auch einer Zugabe von den Gesang lobt Gott ihr Christen allzugleich in einer Chaconne", Hamburg 1728.
