Veskimöldre on Nõmme Pääsküla asumi, Laagri aleviku keskuse ning Harku raba ja metsa vahelisel alal paiknev elurajoon, mille pindala on üle 1,5 km2 ja elanike arv ligikaudu 3000. Veskimöldre on Eesti suurim elamurajooniarendus.
Ajalugu
Veski-Möldre (nimetatud ka Möldreks) talu maadele on rajatud Veskimöldre elurajoon. 80-hektarise Veskimöldre I etappi hakati arendama 1995. aastal. Selle käigus valmisid 200 eramut ja 12 korterelamut. Esimesed kortermajad kerkisid Möldre teele 2000. aastal, viimased 2005. aastal arhitekt Kalle Rõõmuse projektide järgi.[1]
Veskimöldre II etappi hakati arendama 2015. aastal, selle raames rajatakse 70 hektari suurusele alale uut elamispinda 250 leibkonnale. Täpsemalt ehitatakse juurde 159 eramut ja 91 ridaelamuboksi.[2]
Probleemid
Peale väikese osa, mis asub Tallinna Nõmme linnaosa Pääsküla asumi alal, paikneb Veskimöldre praeguse haldusjaotuse järgi Harju maakonna Saue vallas. Selle ebamäärase administratiivse kuuluvuse tõttu on jäänud korralikult lahendamata Veskimöldre ja Tallinna linna vahelisi ühendusteesid ja linnatransporti puudutavad küsimused, mistõttu on oluliselt kasvanud liikluskoormus Nõmmel ja eriti Pääsküla asumi tänavatel. See on viinud Pääsküla elanike protestideni Veskimöldrest lähtuva ligi 1000 autoni päevas ulatuva transiitliikluse vastu, millest osa läbib Pääskülas selleks kohandamata kõnniteedeta kõrvaltänavaid ja transiitliiklusega juba üle kolme aastakümne üle koormatud Kadaka puiesteed ja Pärnu maanteed ning Nõmme keskust.
Viited
Välislingid
