Vera Poska-Grünthal, ka Veera Poska-Grünthal (25. märts 1898 Tallinn – 29. jaanuar 1986 Stockholm), oli eesti õigusteadlane, naisõiguslane ja ajakirjanik, Eesti riigimehe Jaan Poska tütar.
Lõpetanud Tallinna Gümnaasiumi, alustas ta 1915. aastal õigusteaduse õpinguid Peterburis ja astus 1917. aastal EÜS Põhjala liikmeks. Sõja ja revolutsioonilise tegevuse tõttu katkenud õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis ning lõpetas ülikooli 1925. aastal. Ta kaitses 1938. aastal magistritöö ja sai magistrikraadi õigusteaduses.
Tema algatusel kutsuti ellu Tartu Emadekaitse Ühing ja ulualuseta emadele mõeldud Emadekoda. Ta osales mitme rahvusvahelise naisorganisatsiooni tegevuses, sealhulgas Rahvusvahelise Naisliidu korraldatud I sotsiaaltöö kongressil Pariisis 1928, kus tema ettepanekul asutati Rahvusvaheline Naisjuristide Organisatsioon. Vera Poska-Grünthali eestvedamisel asutati naisteajakiri Triinu ja ta oli pikka aega selle toimetaja.
1944. aastal põgenes Poska-Grünthal perega Rootsi. Ta töötas kuni pensionile minekuni arhiivis, mis oli Rootsis pagulastest haritlaste tavaline saatus.
Tunnustus
Teosed
- "Naine ja naisliikumine", 1935
- Naisteajakiri Triinu, 1952
Paguluses avaldatud mälestusteosed
- "Jaan Poska tütar jutustab", 1969
- "See oli Eestis", 1975
- "Elu jätkub võõrsil", 1985
Isiklikku
Vera Poska-Grünthal oli vandeadvokaat Jaan Poska tütar. Tema abikaasa oli jurist Timotheus Grünthal. Neil oli tütar Constancia Grünthal (ka Tanni Kents; jurist, 22. juuli 1920 – 17. jaanuar 2005), poeg Ivar Grünthal (kirjanik ja pagulaspoliitik, 8. juuni 1924 Tartu – 14. veebruar 1996 Göteborg), tütar Vera Grünthal (1925–2018) ja poeg Timotheus Grünthal noorem (1. juuli 1930 – 6. jaanuar 2008). Tema lapselaps (Timotheus noorema poeg) Raoul Grünthal (sünd. 1966) on töötanud Põhjamaade suurimas meediakontsernis Schibsted ja olnud 15 aastat Schibstedi Rootsi haru peadirektor[1].
Viited
