Venemaa vapp on Venemaa Föderatsiooni riigivapp. See on praegusel kujul kasutusel alates 6. detsembrist1993. 2000. aasta föderaalseadus kinnitas selle Venemaa Föderatsiooni riigivapiks.
Vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepäist kotkast, kes lehvitab tiibu. Kotka rinnal asub väike Moskva vapp, millel on kujutatud püha Jürilohet tapmas. Kotkas hoiab vasaku jalaga skeptrit ja parema jalaga riigiõuna. Skeptri otsas on omakorda kahepäine kotkas, mis hoiab parema jalaga riigiõuna ning vasaku jalaga skeptrit ja nii edasi kuni lõpmatuseni. Kotkastel on kolm Peeter I krooni, kujult ühesugused, kuid suuruselt erinevad: kummaski peas üks väiksem ja nende kohal üks suurem. Kroonid on omavahel lindiga ühendatud.
Vapikilbiks on prantsuse ristkülikukujuline kilp, mille alumised nurgad on ümardatud ja allserval on teravik.
Vapp rikub heraldika reegleid sellega, et ratsanik peaks liikuma vastupidises suunas.
25. detsembril2000 kinnitas Venemaa president Vladimir Putin seaduse Venemaa Föderatsiooni riigivapist, milles täpsustati kotka välimust. Seadus nägi ette võimaluse kasutada vapi keskset figuuri – kotkast koos kõige juurdekuuluvaga – ilma vapikilbita, samuti võimaluse kasutada vappi mustvalgena. Seadus sätestas, et kolm krooni sümboliseerivad nii Venemaa Föderatsiooni kui ka kõigi selle osade, föderatsiooni subjektide, iseseisvust. Skepter ja riigiõun sümboliseerivad riigivõimu ja ühtset riiki.
Ajaloolised vapid
Tsaari-Venemaa vapp
Venemaa vapp nägi juba palju sajandeid tagasi põhilise ülesehituse poolest samasugune kui tänapäeva vapp.
Vale-Dmitri I ajal kujutati kotkast esimest korda kolme krooniga ja ratsanik keerati heraldika mõttes õigesse suunda, kuid pärast tema kukutamist need muudatused tühistati. Kolmanda krooni lisas Mihhail Fjodorovitš 1625. ja uuesti tema poeg Aleksei Mihhailovitš 1645.
27. märtsil1654 ilmusid Bogdan Hmelnitskile saadetud kirjas kotka jalgadesse esimest korda skepter ja riigiõun. 1667 ilmusid skepter ja riigiõun juba Aleksei Mihhailovitši pitsatile. 4. juunil 1667 andis Aleksei Mihhailovitš esimest korda kolme krooni ametliku tähenduse, sidudes need Kaasani, Astrahani ja Siberi riigiga, mis kõik Venemaale kuulusid. 14. detsembril 1667 andis ta välja läbi ajaloo esimese ukaasi Venemaa vapi kohta. 1672. aastal määrati esimest korda kindlaks, et kotka rinnal asub Moskva vapp, ehkki väikese vapi kirjelduse põhjal oli see juba varemgi selge.
Vapikilbi värvi enne Peeter I aega kindlaks ei määratud. Tavaliselt oli vapikilp kollane, ehkki tuli ette ka musta ja halli.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Venemaa vapp
Vanad vapid
Venemaa keisririigi suur vapp (alates 1882. aastast) Igor Barbe joonistus 2006. aastast
Venemaa vapp 1882–1917
Venemaa vapp koos keisririigi osade vappidega (alates 1906. aastast)
