Veneküla Hans oli talupoeg ja isehakanud jutlustaja Karksi mõisa Anikatsi külast, kellel tekkis keeleline ja teoloogiline konflikt Paistu kirikuõpetaja Andreas Hornungiga.
1693. aastal pidas keegi talupoiss jumalateenistust Anikatsi kõrtsis. Arvatakse, et tegemist oli just Veneküla Hansuga. Kõrtsi kogunes palju inimesi, kes kiitsid, et Hansu jumalasõna on kirikuõpetaja omast parem.[1]
Umbes 1700. aastal, kui kirikuõpetaja Andreas Hornung võttis kasutusele uue tallinnakeelse käsiraamatu, hakkas Hans kahtlustama, et tegemist on valeõpetusega. Hansul endal oli lõunaeestikeelne Wastne Testament ja ta palus kirikuõpetajalt seletust, kas see sisaldab õiget usku, mis langeb kokku saksakeelse Piibliga. Hans oli väitnud, et tema õpetus on õige ja ta tahab ise kirikus jutlustada, aga kui teda keelatakse, teeb ta seda Pärnus "suures kirikus". Pärnu maakohus määras lõpuks Hansule ihunuhtluse Paistu kiriku ees häbipostis.[2]
Viited
