Vega ehitati 1952. aastal Soomes Turus (Pansios) Laivateollisuus-laevatehases sõjakahjude korvamiseks NSV Liidule. Kokku ehitati Soomes sõjakahjudeks 91 puukuunarit, Vega oli kogu sarja viimaseid laevu (nr 88). Laevade planeeritud ekspluatatsiooniiga oli 20 aastat.
1962. aastal moderniseeriti laeva oluliselt Loksa Laevaremonditehases. Ehkki loodeti, et uuendused lubavad laeval sõita Läänemerest kaugemale, see ei täitunud.
Ligi 27 aastat ekspluatatsioonis olnud laevast käis läbi 3116 kursanti peaaegu kõigist tollase NSV Liidu merekoolidest. Läbisõidetud meremiile jagus enam kui umbes viiekordseks ümbermaailmasõiduks mööda ekvaatorit. Laev osales üle 10 korra mängufilmides.
Reisilaev Tallinn, õppelaev Vega ja Aegna liinilaevad 1970. aastal Tallinna kaubasadamas reisiterminaali juures
1978. aasta jäi Vega viimaseks navigatsioonihooajaks.
1979. aasta 1. aprillil otsustati laev anda Eesti Meremuuseumile esimeseks oma ujuveksponaadiks. Vega jäi seisma peamiselt Pirita sadamasse, kus pakkus silmailu ja kus seda kasutati ka ujuvrestoranina. Olümpiamängude regati ajaks pukseeriti Vega tõenäoliselt Paljasaarde. Hiljem seisis ta edasi Pirita sadamas. Laeva edasine saatus oli arutelul. Vegale plaaniti muuhulgas purjetamise muuseumi. Samas vajas laev hooldust ja remonti.
Vega seisis 1991. aastal ikka Meretehases staaplil. Töö ei edenenud ja Meremuuseumil oli käsil muid kulukaid projekte. Laeva kere hindasid üle tuntud Eesti puulaevameistrid. Väidetavalt oli laeva kahjustanud vamm. Eesti ametkondadele sai järjest selgemaks, et Vegat eri põhjusil lähiaastail taastada ei õnnestu ja laev võib halvemal juhul üldse hävida. Samal ajal hakkasid nukras seisus laeva vastu suuremat huvi tundma aga soomlased, kes nägid selles oma merekultuuri pärandit ja otsisid võimalusi selle ülevõtmiseks.
Tagasi Soome
Sinimustvalge lipu all laev merele ei jõudnudki. 26. novembril 1996 võõrandati Vega valitsuse otsusega Kultuuriministeeriumilt ja anti detsembris üle Soomes moodustatud sihtasutusele Soome Vega. Eesti noortele reserveeriti sihtasutuse põhikirjaga siiski võimalus oma purjetamisoskuste arendamiseks Vegal tulevikus, kui see peaks taastatama. Laev tehti Meretehases veel Eesti riigi raha (180 000 Eesti krooni) eest liigutamiskõlblikuks ja veeti 1997. aastal spetsiaalsel ujuvalusel Soome Pietarsaari Vanasse sadamasse. Hiljem tõsteti Vega seal uuesti staaplile ja alustati taastamistöid. Suur osa laevast on kogutud ja annetatud raha eest taastatud, seejuures paljud detailid täielikult uuendatud, kuid teadaolevalt pole töö väga suure mahu tõttu seni veel valmis.
Kirjeldus
Põhiandmed:
kere pikkus: 44 m
maksimaalne pikkus: 53 m
laius: 8,9 m
süvis: 2,9–3,5 m
veeväljasurve: 595 t
mahutavus: 322 brt
purjede arv: 14
purjepind: 882 m²
peamasin: 300 hj
kiirus masinajõul: 7 sõlme
laevapere: 15 + 35 merekooli kursanti
Vega oli kolmemastiline puidust kerega barkantiin. Paljud seadmed ja ehitised olid siiski metallist. Laev oli väidetavalt üsna hea merekindlusega. 4–6-pallises tuules saavutati purjede all kiiruseks 6–7 sõlme. Suurim saavutatud purjetamiskiirus olnud 8 sõlme. Kiirus polnud suur ja see oli tingitud peamiselt laeva suhteliselt laiast kaubalaevalikust kerest, kuid õppesõidul polnudki kiirus oluline.
Praktikandid elasid 4- ja 6-kohalistes kahekorruseliste koidega kajutites. Lisaks oli mõned ülestõstetavad koid kahes kursantide messis ja madruste kajutites.
1962. aastal läbis laev uuenduskuuri. Peamasina 225 hj kalorisaatormootor asendati moodsama 300 hj diiselmootoriga, paigaldati kaks võimsat 150 kW diiselgeneraatorit ja ankrupeli ottomootor asendati elektrimootoriga. Laevaruumide kivisöega köetav vesiküttesüsteem asendati elekterküttega. Kambüüsi samuti kivisöeküttel pliit asendati elektripliidiga ja tekile ehitati suur külmkamber toiduainete säilitamiseks. Kolme tekiehitise vahele ehitati uued laiemad ülekäigusillad ja avasild sai nn tiivad, mis hõlbustasid ettepoole vaatamist. Laev sai uue radari, translatsiooni ja 10 numbriga sisetelefonijaama.
Filmid
Vega osales umbes 10 filmi võtetel, sealhulgas:
1969. aastal filmitud ja 1970. aastal välja tulnud Eesti Telefilmi muusikalise revüü "Ahvatluste tund" (peaosades Marika Lenk ja Peeter Jakobi) üks osa võeti üles Vegal:
_Rreisilaev_Tallinn_ja_%C3%B5ppelaev_Vega_(barkantiin).jpg)
