riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine
tingimuste loomine ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamiseks
üldkasutatavate veeteede korrashoiu tagamine
osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sh eestikeelse terminoloogia täiustamine
osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel
oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel
Veeteede Amet juhindus oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik oli ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.
Veeteede Ameti koosseis
Personal ja juhtimine
Veeteede Ametis töötas kokku umbes 400 ametnikku ja töötajat.
Veeteede Ameti kontoris TallinnasValge tänav 4 jätkab tööd Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistus.
Struktuuriüksused
Administratsioon
Juhtkond
Raamatupidamise osakond
Juriidilise osakonna põhiülesanded on ameti juhtkonna ja struktuuriüksuste õigusalane nõustamine, juriidiliselt korrektse asjaajamise tagamine ja ameti õigushuvide esindamise korraldamine.
Personaliosakonna põhiülesanded on ameti vajadustest lähtuva personalipoliitika ja koolitusstrateegia väljatöötamine ja elluviimise tagamine ning ameti personalialaste toimingute teostamine.
Ökonoomikaosakonna põhiülesanded on ameti eelarveprojektide koostamine ja eelarvelise raha kasutamise analüüs.
Välissuhete ja info osakonna põhiülesanded on merendusalase teabe kogumine, analüüsimine ja edastamine, ameti rahvusvahelise suhtlemise ja väliskoostööprojektide koordineerimine ning avalikkuse teavitamine ameti tegevusest.
Sadamaregistri büroo
Arhiivitalitus
Haldusosakonna põhiülesanded on ameti valduses oleva riigivara haldamise ja majandamise korraldamine ning ametnike varustamine töövahendite ja inventariga.
Arendusosakonna põhiülesanded on ameti arenguprojektide kavandamine ja koordineerimine ning infotehnoloogiline arendustöö.
Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks on laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine, ööpäevaringne laevaliikluse jälgimine, informatsiooni kogumine ning analüüsimine ja edastamine.
Välisprogrammide osakonna põhiülesandeks on erinevate finantsinstrumentide raames rahastatavate projektidega seotud ülesannete täitmine.
Meresõiduohutuse teenistus
Meresõiduohutuse teenistuse põhiülesanne on riikliku järelevalve teostamine õigusaktidest tulenevate ohutut meresõitu reguleerivate nõuete täitmise üle laevades, väikelaevades, ettevõtetes, asutustes ja sadamates. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest üksustest:
Laevade järelevalve osakond
Sidetalitus
Ohtliku lasti talitus
Väike- ja siseveelaevade osakond
Sadamate järelevalve osakond
Laevaregistri osakond
Mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakond
Meremeeste diplomeerimise ja registri büroo
Talvise navigatsiooni osakond
Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus
Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesanded on usaldusväärse teabe hankimine ja levitamine navigatsioonitingimuste kohta Eesti vetes ning kaasaegsetele nõuetele vastavate tingimuste loomine ohutuks laevaliikluseks üldkasutatavatel veeteedel. See teenistus koosneb järgmistest üksustest:
Laevateede osakond
Laevastiku osakond
Navigatsioonimärgistuse osakond
Hooldustalitus
Põhja-Eesti navigatsioonimärgistuse talitus
Läänemaa navigatsioonimärgistuse talitus
Pärnu navigatsioonimärgistuse talitus
Saaremaa navigatsioonimärgistuse talitus
Tartu navigatsioonimärgistuse talitus
Kartograafiaosakond
Navigatsiooniteabe talitus
Teatmeteoste talitus
Hüdrograafiaosakond
Veeteede Ameti laevastik
EVA-316 ja Tarmo Hundipea sadamas 2018.Jakob Prei ja ameti kontorihoone Hundipea sadamas 2012.Laevakontrolli mootorpaat EVA-026.
Enamik Veeteede ameti merelaevu paikneb Hundipea sadamas. Laevanimi EVA tähendab Eesti Veeteede Amet, kuid alates 1. jaanuarist 2021 kuulub laevastik Transpordiameti taristu haldamise teenistuse koosseisu.
Asutamine ja areng merejõudude alluvuses 1918-1920
Veeteede Ameti ajalugu sai alguse 1918. aastal. Seoses Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks 13. novembril Tuletornide ja Meremärkide Valitsus Eesti Ajutise Valitsuse kätte. Samal päeval moodustati Tuletornide ja Meremärkide Valitsus.
Järgmisel päeval, 14. novembril võttis Ajutise Valitsuse esindaja sakslastelt üle Tallinna sadama. Moodustati Tallinna sadama komandantuur, millest hiljem kujunes Sadamate Valitsus.
Merejõudude juhataja 1. veebruari1919. a. päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust:
Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ning
Veeteede, Sadamate Süvendamise ja Parandamise Amet, mis tegutsesid kõik iseseisvalt.
12. veebruaril 1919 loodi iseseisev Välistellimiste Amet, millest 15. aprillil 1919 kujunes Laevasõidu Amet, mis juhtis ja ekspluateeris riiklikku kaubalaevastikku. Laevasõidu Amet eksisteeris 1923. aastani.
1. detsembril 1919 nimetati senine Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ümber Lootside, Tuletornide ja Meremärkide osakonnaks.
Mereasjanduse Peavalitsus 1920-1929
1. märtsil1920 koondati moodustatud valitsused ja osakonnad Mereasjanduse Peavalitsuseks, mis allutati Kaubandus- ja Tööstusministeeriumile. Mereasjanduse Peavalitsusel olid peale keskasutuste (kantselei, raamatupidamine ja keskladu) järgmised osakonnad:
Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Osakond, mille ülesandeks oli instruktsioonide väljatöötamine lootsidele, nende tegevuse järele valvamine, veeteede äramärkimine, tuletornide ja meremärkide ülesseadmine ja korrashoid ning nende valgustuse järelevalve
Administratiivosakond, mille ülesandeks oli sadamate ja laevade kontrollimine, laevade merekindluse kindlakstegemine, sadamate ja laevade parendustööde algatamine, laevade registreerimine ja mõõtmine
Ehituse Osakond, mille ülesandeks oli sadamate ehituskavade koostamine, ehitustööde juhatamine, erasadamate projektide kinnitamine ja järelevalve nende ehituse üle
Uppunud Varanduste Pääste Osakond, mille ülesandeks oli päästa Eesti rannikul uppunud laevu ja nende vara müüa
1. jaanuaril1922 likvideeriti iseseisev Uppunud Varanduste Pääste Osakond. Selle ülesanded pandi uppunud varanduste likvideerijale ja alates 1. juulist1929 anti need ülesanded kõrvalametina Masinate Inspektori abile.
1. detsembril 1923 loodi Mereasjanduse Peavalitsuse juurde Laevade Inspektsioon, mis korraldas laevade merekõlblikkuse järelevalvet, laevade mõõtmisi ja remonti.
1. jaanuaril 1925 nimetati senine Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Osakond Tuletornide Osakonnaks ning likvideeriti administratiivosakond, millest jäi iseseisvate osakondadena töötama Masinate Inspektsioon ja Sadamate Inspektsioon. Kuni 1930. aastani oli tuletornide ja meremärkide ameti juhataja William Andreas Dampf.
Alates 24. augustist1926 hakkas Mereasjanduse Peavalitsus tegelema ka jõgede süvendamistöödega.
1. aprillil1927 moodustati Sadamate Inspektsioonist Navigatsiooni Inspektsioon.
1. aprillil 1928 võttis Mereasjanduse peavalitsus a/s Balti Päästeseltsilt üle mandri ja saarte vahelised ning Viru ranniku laevasõiduliinid ning asus neid ekspluateerima.
Seoses Meremeeste Kodu asutamisega 1. juulil 1928 tulid Mereasjanduse Peavalitsusele uued ülesanded mainitud asutuse järelevalve näol.
Veeteede Valitsus 1929–1938
1. juulil 1929 korraldati Teedeministeeriumi Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati Veeteede Valitsuseks, mille põhiülesanded olid laevade liikumise korraldamine Eesti mere- ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine. Nende ülesannete täitmiseks jagunes Veeteede Valitsus järgmisteks osakondadeks:
Keskasutus
Tuletornide Amet
Ehituse Amet
Masinate Inspektsioon
Laevade Inspektsioon
Navigatsiooni Inspektsioon.
1. novembril 1930 nimetati Tuletornide Amet Tuletornide, Meremärkide ja Navigatsiooni Inspektsiooniks, kusjuures likvideeriti iseseisev Navigatsiooni Inspektsioon. Ehituse Amet nimetati Ehitustöödeks. Sellest ajast kujunes Veeteede Valitsuse struktuur järgmiseks:
Keskasutus (kantselei, raamatupidamine ja keskladu)
Masinate inspektsioon
Laevade inspektsioon
Tuletornide, Meremärkide ja Navigatsiooni inspektsioon
Ehitustööd
Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril1937 hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast.
Riigihoidja otsusega 17. novembrist 1937 loodi Veeteede Valitsuse juurde Sadamate Nõukogu, mis koosnes riigi, eraomanike ja linnavalitsuse esindajaist. See oli ühendav lüli sadamate asjade korraldamisel riigi ja eraomanike vahel.
Veeteede Talitus 1938–1940
Riigihoidja poolt 8. aprillil1938 dekreedina välja antud valitsemise korraldamise seaduse alusel nimetati Veeteede Valitsus ümber Veeteede Talituseks. Veeteede Talituse ülesandeks oli: laevade liiklemise korraldamine Eesti mere- ja sisevetes; uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine ning teostamine; Eesti kaubalaevanduse arendamine ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine.[8] Veeteede talitus asus Sadama tänav 21, Tallinnas.
Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril 1989 tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle esimene peadirektor Nathan Tõnnisson. 16. jaanuaril1990 moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet.
29. aprillil 1990 kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega Veeteede Amet sai iseseisva juriidilise isiku staatuse. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse.
Veeteede Ameti esimene suur ülesanne oli kaubandusliku meresõidu koodeksi ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd 9. detsembril1991Riigikogus vastu võeti. Samas hakati looma Eesti laevaregistrit.
8. novembril 1991 kinnitas Vabariigi Valitsus laevaregistri põhimääruse. Kuid juba 30. augustil oli välja antud liputunnistus nr 002 ro-ro-laevaleTransestonia. Liputunnistus nr 001 oli reserveeritud jäämurdjaleSuur Tõll, kuid sellel laeval heisati Eesti lipp alles järgmise aasta algul.[9]
Samm-sammult lisandusid Veeteede Ametile uued kohustused. 3. augustil1993 kirjutati alla Eesti ja Venemaa vahelisele kokkuleppele Eesti territooriumil paiknevate Venemaa sõjalaevastikule kuuluvate hüdrograafiavarade üleandmise kohta. Sama aasta 1. oktoobrist võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Selle kohustuste täitmiseks osteti 1993. a. Veeteede Ametile jäämurdjaTarmo. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria Pärnu lahest ilmus trükist juba 27. juulil 1993.
Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulus organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimine. Merepäästeks ja merereostuse likvideerimiseks moodustati allüksus Eesti Rannavalve. 1995. aastal see likvideeriti ning merepääste läks üle Piirivalveametile ja merereostuse likvideerimine Mereinspektsioonile, nendele asutustele anti üle ka vastavad laevad. 1996. aastal moodustati Laevaliikluse Juhtimise Keskus, millele anti üle lootsimis- ja jäämurdekohustused koos vastavate laevadega. Alates 2000. aastast on jäämurdekohustus taas Veeteede Ametil, lootsimist korraldab aga AS Eesti Loots.
31. jaanuaril 1992 astus Veeteede Amet Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liikmeks. Kiiresti ühineti ka tähtsaimate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. Lisaks IMO-le ühineti jaanuaris 1994 Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga (IALA), veebruaris 1997 Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga (IHO) ja märtsis 2001 Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga (PIANC). Alates 1. juulist 2005 on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riikliku sadamakontrolli) täisliige.
Enamik Veeteede Ameti töötajaid jätkab tegevust 1. jaanuaril 2021 tööd alustanud Transpordiametis. Transpordiamet moodustati Veeteede Ameti ja Lennuameti liitmisel Maanteeametiga.
