19. sajandi esimesel poolel olid praeguse valla alal Dižilmāja, Mazilmāja, Dižlāņi, Mazlāņi, Dižstroķi ja Vecpilsi mõisad. Vecpilsi vald moodustati aastal 1890, mil liideti Ilmāja, Lāņi, Lekši, Stroķi ja Vecpilsi mõisavallad. Aastal 1935 oli valla pindala 97,3 km².[5] Aastal 1945 moodustati vallas Stroķi ja Vecpilsi külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Vecpilsi külanõukoguga likvideeritav Stroķi külanõukogu. Aastal 1958 liideti sellega osa Aizpute külanõukogust, osa külanõukogu maadest arvati aga Aizpute külanõukogu koosseisu. Aastal 1968 liideti sellega osa Kalvene külanõukogust.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Durbe piirkonda.
Kaitstavad objektid
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Dižlāņi Puuslikumägi, Dižilmāja muinaskalmed, Ilmāja muinaskalmed, Ilmāja luteri kirik, Vecpilsi linnamägi ja Vecpilsi katoliku kirik (sealhulgas külgaltarid, peaaltar, altarialus, karniis, orelikapp ning kantsel).[7] Kohaliku kaitse all on hiiepaik Kupši - Ķieģeļnieki Puuslikumägi.[8]
Looduskaitse all on Šarlote tamm, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Valla lääneossa jääb osaliselt Durbe järve luha hoiuala.[9]
