Vald ümbritseb Eesti-Läti piiril asuvat Valka linna. Pindalalt on tegemist endise Valka rajooni ja nüüdse Valka piirkonna suurima vallaga.
Valla pindala on 280 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1295 inimest.[2] Valla keskus on Lugaži küla. Vallavanem on Pēteris Pētersons.[3]
Ajalugu
Vald tekkis 1909. aastal, mil see eraldati Lugaži vallast. Aastal 2020 läks osa vallast Eesti koosseisu, kuna suure osa valla rahvastikust moodustasid eestlased. Aastal 1935 oli valla pindala 120,5 km² ja elanikke oli seal 1660.[4]Tänased piirid on vallal juba 1954. aasta haldusreformist alates, mil Valka külanõukoguga liideti likvideeritavad Lugaži ja Pedele külanõukogu.[5] Ajalooliselt on valla majanduskeskuseks olnud 1334. aastast teada olev Lugaži mõis. Suurema osa vallast võtavad enda alla metsad, mistõttu peamisteks tegevusaladeks on kujunenud metsamajandus ja puidutööstus.
Loodus
Vald asub Tālava madalikul. Kõrgused jäävad vahemikku 51,1-95,7 meetrit. Metsade all on 62,9 % valla maadest.[6]
Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all Luke vasallilinnuse varemed ja Lejasmuižnieki muinaskalme.[7] Looduskaitse all on Vārna tamm, Kalnslīpi kask, Puņģi tuulepesaga mänd, Pastsili nõialuuaga mänd, Senči kuusk, Kalnslīpi pärn, Kalnslīpi tamm, Pedele mänd, Bērzezersi tamm, Kalnķimburi kask, Ārnieki tamm, Ķeizari tamm, Lielsproģi künnapuu, Austrumi kask, Austrumi kaksikkuusk, Kalnkrieviņi tamm, Burga tamm, Liepmuiža tamm, Garsarise mänd, Kurmīši mänd, Ķeļļesi tamm, Ruņģi kaksikkuusk, Medņi saar, Skujase mänd, Saule mänd, silmakujulise pahaga mänd, Vekši tammed, Vekši mänd, Vekši Pika Jala künnapuu, Sala tamm, Mācītājkaktise tamm, Vecāsgauja mänd, Aņņi küüni tammed, Marsi majandi tamm, Marsi majandi mänd, Bekase mänd, Sviļi mänd, Salaszvirgzdi tammed, Lejasvīndedzesi tamm, Vīndedzesi tamm, Lejasbozese pärn, Lejasbozese tamm ja Ķini tamm. Valla lõunaosas Koiva jõe kallastel kasvab ka arvukalt nimetuid kaitsealuseid põlispuid. Vallas asuvad 81 hektari suurune kaitseala Bulvāra riests, 183,3 ha suurune Burga aasa hoiuala, valla lõunaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul, vald ise asub osaliselt Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.[8]
Sümboolika
Valla vapi kilp on osalt hõbedane, pooleldi aga purpurne. Purpursel poolel on kujutatud hõbedasi jumalakäpa õisi, mida Lätis kohtab väga harva, ent Valka vallas – Ziemeļgauja (Põhja-Koiva) maastikukaitseala territooriumil on see sage. Purpurne värv rõhutab vallale iseloomulikke läti-eesti ühiseid jooni, sest nii Valka ümbruskonnas kui ka naaberkihelkondade eesti rahvariietel on sageli näha purpurivärvi. Ka jumalakäpa õied on purpursed.[9]
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2017. Vaadatud 16. jaanuaril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
↑Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 544 lk.
↑Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2017. Vaadatud 16. jaanuaril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
