Sinisel kilbil kuldne rõngas ja kaheteraline vasakult kaldu allapoole pööratud kuldse käepidemega hõbedaneKalevipoja mõõk.
Tõlgendus
Vapi sinine värv sümboliseeris lootusrikast tulevikku ja Võrumaa sinist taevast, kuldne võru sümboliseeris Võrumaad nime poolest ja mõõk Võrumaa kaitsevalmidust.[1]
Kuigi esialgu ei olnud Eesti Vabariigis maakondadele vappe ette nähtud, otsustati 1925. aastal pärast riigivapi seaduse vastuvõtmist siiski ka maakondadele vapid teha. 17. detsembril 1925 moodustati siseministeeriumi palvel maakondade vappide loomiseks Eesti Maakondade Liidu nõukogu vappide komisjon.[4]
15. jaanuaril 1926 määras komisjon vappe looma ajaloolase Paul Johanseni, kellel komisjon soovitas kasutada Võrumaa vapil Kääpa jõe motiivi, sest Kalevipoja looja Friedrich Reinhold Kreutzwald elas ja töötas pikka aega Võrumaal ja ka Kääpa jõgi asus Võrumaal. Selle soovituse järgi lõi Johansen Võrumaa vapi, kus kujutati punase veega Kääpa jõge ja Kalevipoja mõõka.[1][4] Vastavat kavandit siiski vastu ei võetud ning 1928. aasta veebruaris võeti Võru maavalitsuses vastu juba uus kavand, mille siseministeerium 1929. aastal tagasi lükkas põhjusel, et värvide valik ei vastanud kehtivatele heraldika nõuetele. Võru maavalitsus lubas novembriks uue vapi luua, kuid detsembris avastati maavalitsuses, et Kääpa jõgi ei asunud mitte Võrumaal, vaid hoopis Tartumaal.[5][6]
1930. aastal saatis Võru maavalitsus uue vapi, mis kujutas Munamäge selle asuva vaatetorniga, kuid ka see vapp lükati tagasi, kuna Munamäge ei peetud vapile kohaseks [7]. Maakondade liidu nõukogu vappide komisjon pakkus välja vapi, kus sinisel põhjal asetseb kolm kuldset võru, kuid see paistis kohalikele elanikele liialt labasena ning 1929. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisi tõttu jäi vapi otsing mõneks ajaks seisma.[1][7][5]
Vapi otsing sai jälle hoo sisse 8. aprillil 1933, mil Võru maavolikogu valis kavandite seast ja kinnitas uue Arkadio Laigo poolt kujundatud vapi. 1934. aastal moodustati Riigi Kunsttööstuskoolis uus toimkond maakonna- ja linnavappide leidmiseks, kuhu kuulusid Günther Reindorff, Paul Luhtein, R. Rein ja Paul Johansen. 18. juulil 1936 saadeti maavalitsusele vapikavandid, mille hulgast valiti 1. augustil välja kavand, kus kujutati sinisel taustal mõõka ja võru, mille sees asetses Võrumaa kuppelmaastik Võhandu jõe ja Munamäega.[1][5] Kuigi ametlikes vappi kinnitamise dokumentides ei ole selle autorit märgitud, kirjutatakse 4. augustil 1936 Päevalehes, et kavandi autor oli Arkadio Laigo [8].
12. augustil määras riigivanem vappide ja lippude kinnitamise korra ning kuigi Võru maavalitsus soovis vastu võtta enda valitud esimese kavandi, otsustas siseministeerium siiski lihtsama kavandi kasuks, kus võru sees maastiku kujutist ei olnud. RiigivanemKonstantin Päts kinnitas Võrumaa vapi 5. veebruaril 1937 koos kõigi ülejäänud kümne maakonna vapiga.[1][9]
Nõukogude Liidu ajal vappi ei kasutatud. 22. veebruaril 1990 kinnitas Võru maakonnavalitsus selle taas maakonna vapiks, sama tegi riigisekretär 20. oktoobril 1994. Võru maakonna vapp kanti riiklike sümbolite registrisse 12. detsembril 1996.[4]
