Valla peamisi vaatamisväärsusi oli Võnnu kihelkonnakirik, mis on Eesti suuremaid maakirikuid. Praeguse väliskuju sai kirik põikhoone lisamisega 1871. aastal. Samas on kivikirik algsel kujul ehitatud ilmselt juba Tartu piiskopHermann von Buxhövdeni korraldusel aastail 1232–1236. Arvatavasti sellest ajast on säilinud ühe romaanipärase külgportaali fragmendid (tänapäeval välja puhastatud). Tegu on tõenäoliselt Lõuna-Eesti ainsa romaani stiilis detaile sisaldava ehitismälestisega ja Tartumaa ühe vanima teadaoleva kivikirikuga.
Kiriku kõrval asub Vabadussõja mälestussammas – Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest. Mälestussamba kavandi valmistas kujur Aleksander Eller, kivitöö tegi August Levold. Sammas avati 11. septembril 1934, kuid lõhuti 1945 ning selle osad kanti laiali. Mälestussammas avati uuesti 1. septembril 1990.
Ajalugu
Võnnu vald moodustati 1991. aasta 16. mail.[4] Vald hõlmas ajaloolise Võnnu kihelkonna tuumikalasid.