Värvilaeng on kvarke ja gluuoneid iseloomustav kvantarv, mis sarnaneb (natuke!) elektrilaenguga. Värvilaengut omavad osakesed mõjutavad üksteist läbi tugeva vastastikmõju. See on kõige tugevam jõud looduses ning hoiab kvarke koos liitosakestes (hadronites). Värvilaengut, selle omadusi ja tugevat vastastikmõju kirjeldab füüsikateooria kvantkromodünaamika.
Värvilaengu värvused
Värvus on kvargi omadus, millel pole mitte midagi pistmist silmaga nähtava värvusega. Mõistet värvus kasutatakse lihtsalt tugevale vastastikmõjule reageeriva laengu omaduste näitlikustamiseks (kolm põhivärvi, mille ühendamisel saame valge värvuse).
Erinevalt elektrilaengust (mida on üks) on värvilaengut kolme liiki: punane, sinine ja roheline. Igale värvile vastab tema antivärvilaeng: antipunane, antisinine ja antiroheline. Iga kvark omab ühte värvi ja iga antikvark antivärvi. Neutraalne, ehk valge on kvarkidest koosnev liitosake siis, kui ta koosneb kolmest kvargist, mis on igaüks ise värvi (selliseid osakesi nimetatakse barüonideks) või kvargist ja antikvargist, mis on sama värvi (antikvark siis antivärvi). Selliseid osakesi nimetatakse mesoniteks. Tulenevalt kvantkromodünaamika järeldustest peavad kõik vabalt eksisteerivad osakesed olema valged.
Värvilaengu ülekanne
Värvilaengut vahendavad gluuonid. Iga gluuon omab korraga ühte värvilaengut ja ühte antivärvilaengut. Kui kvark kiirgab gluuonit, siis ta vahetab värvi.
-
Kolme kvargiga (punane, roheline, sinine) hadron enne värvilaengu ülekannet
-
Punane kvark kiirgab gluuoni, mis omab punast ja antirohelist värvi. Summaarne värvilaeng säilib
-
Roheline kvark neelab punase-antirohelise gluuoni ja muutub punaseks. Summaarne värvilaeng säilib
