Uno Uiga

Uno Uiga (21. november 1925 Tammistu – 17. november 2017) oli eesti koorijuht ja muusikapedagoog.

Uno Uiga õppis pärast sõda Richard Ritsingu algatatud muusikakursustel ja hiljem Tartu Muusikakoolis laulmist, koorijuhtimist ja klaverit. 1947. aastal asutas ta segakoori Heli ja 1961. aastal Tartu Poistekoori ning oli mõlema peadirigent. 1957. aastal lõpetas ta kaugõppes Moskva Gnessinite-nimelise Muusikapedagoogilise Instituudi koorijuhtimise erialal.

Ta töötas 1953–1980 Tartu Pedagoogilise Kooli ja 1980–1995 Tartu 7. Keskkooli (Tartu Karlova Gümnaasiumi) õpetajana.

Uno Uiga oli üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht ning algatas poistekooride laulupeo tava. Ta tegutses ka muusika- ja teatrikriitikuna.

2024. aastal, vahetult enne Tartus toimunud laulupidu, avati Uno Uiga viimase elukoha seinal aadressil Uus 13b tema mälestustahvel, mille valmistas skulptor Rein Karus.^[1]

Tunnustus

• 1984 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
• 1997 Valgetähe medaliklassi teenetemärk^[2]
• 2000 Tartu Kultuurkapitali aastapreemia
• 2002 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
• 2005 Gustav Ernesaksa koorimuusika peastipendium
• 2011 Valgetähe III klassi teenetemärk^[3]

Viited

1. Raimu Hanson, "Uno Uiga viimane kodumaja sai laulupeo eel mälestustahvli", Postimees, 24. juuni 2024 (vaadatud 24.06.2024)
2. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
3. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).