Uno Soomere (19. september 1930 – 19. märts 2010)[1] oli eesti helilooja, muusikapedagoog ja pianist.
Ta lõpetas Tallinna Muusikakooli klaveri erialal (juhendajad Erna Saar ja Heljo Sepp) ning 1949. aastal Tallinna 2. Keskkooli. 1959. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri erialal (juhendaja Bruno Lukk) ja 1962. aastal kompositsiooni alal (juhendaja Eugen Kapp).[2]
Aastatel 1960–1983 töötas ta muusikateoreetiliste ainete ja klaveri õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kust ta vallandati, süüdistatuna liigses rahvuslikkuses ja vaenulikus suhtumises Nõukogude korda. Pärast seda töötas ta klaveriõpetajana, sealhulgas aastatel 1988–2003 Kuusalu Muusika- ja Kunstikoolis.[2]
Soomere heliloomingu olulisemad teosed on suured vokaaltsüklid orkestri või klaveri saatel, tšellokontsert (solist Ivo Juul) ja viiulisonaat (Andrus Haava ettekandes). Sageli oli ta ise oma vokaalteoste klaverisaatja.
Ta tundis huvi eesti sümfoonilise muusikaloomingu vastu ning pani kokku mahuka ingliskeelse käsikirja "Estonian symphonic music : the first century, 1896-1996 : an overview" ning analüüsis Arvo Pärdi kodumaal kirjutatud orkestrimuusikat. Neil teemadel tegi ta Eesti Raadiole muusikasaateid ja kirjutas artikleid.[2]
1969. aastal ilmus temalt raamat "Kuulata, mõista, hinnata. Raamat muusikast" (Eesti Raamat, 256 lk).
Soomere oli 1967. aastast Eesti Heliloojate Liidu ning 1996. aastast Eesti Autorite Ühingu liige.[2]
Viited
Välislingid
