Ungari puust hauatähised või täpsemalt päitsipuud/hauapuud (ungari keelesfejfa, mitm fejfák) on hauatähised, mis on levinud kalvinistlikeungarlaste seas Ida-Ungaris ja Transilvaanias. Tuntuma teooria järgi on need muinasmadjari ehk soome-ugri päritolu, kuid kindel päritolu on teadmata. Nimetus hauapuu (fa - puu ung.) viitab ka varasemale kombele matta surnuid puude alla või surnu päitsisse istutada puu, mida mõnel pool praktiseeritakse siiani.[1]
Ungari päitsipuud jagatakse harilikult kolme ossa: 1) fejfa, 2) kopjafa, 3) gombosfa.
Fejfa
Fejfa ehk päitsipuu on sammas, millele on enamasti antud paadi kuju. Kõige paremini on päitsipuude traditsioon säilinud Szatmárcsekés, kuid päitsipuid võib leida ka mujal Ungari aladel. Päitsipuude sarnasust obiugrilaste matusekommetele märkis ka Lennart Meri oma filmis "Linnutee tuuled". Hantidel ja mansidel oli kombeks matta surnuid paatidesse, mille vöör rajuti maha ning püstitati surnumaja päitsisse. Ka ungarlaste rahvapärimuse järgi maeti vanasti esivanemaid paatidesse.[2]
Samas leidub samasugune komme ka mitteungarlastel, näiteks mõnede Ungaris elavate protestantlikke saksa kogukondade seas.
Kopjafa
Kopjafa ehk odapuud on pikad, kaunilt ehitud hauatähised, enim levinud Transilvaanias kalvinistlike seekäide seas. Enne kirjaoskuse laiemat levikut anti surnu kohta käivat infot edasi läbi nikerduste ja värvivaliku, mis näitasid surnu sugu, rahvust, majanduslikku seisust, vanust ja surmapõhjust. Näiteks lühike odapuu viitas, et tegu on lapse hauaga, odapuu otsa nikerdatud tulp aga seda, et tegu oli naisterahvaga. siniseks võõbatud odapuu viitas enneaegsele surmale (enamasti lapsed), punane värv aga vägivaldsele surmale. Loomulikku surma surnute odapuud värviti mustaks. Kirjaoskuse levikuga hakati odapuudele aga kirjutama ning erinevate värvide asemel värviti sambad üle tavalise õlivärviga.
Esimesed kirjalikud andmed odapuude kohta pärinevad 16. sajandist, kui seekäi sõjameestel kujunes komme surnud sõdurite haudade päitsisse torgata odad. Leidub ka neid, kelle sõnul on see komme palju vanem, ulatudes maahõive aegadesse.
Tänapäeval on odapuud muutunud populaarseks ka teiste piiritaguste ungari kogukondade seas, et end eristada mitteungari enamustega kalmistutel.[3]
Gombosfa
Gombosfa ehk nupukujuline puu on hauatähis, mille tipp on ümmargune või kerakujuline, meenutades inimest. Need on enim levinud Kunságis, kuhu 13.sajandil asusid elama Ungari kuningalt asüüli saanud kumaanid ja jaassid. on oletusi, et tegu võib olla nii muinasungari, kui ka stepinomaadidest kumaanide kombega.[1]