Meelelahutuseks mõeldud tummfilmides antakse dialoogi edasi žestide ja miimika abil ning vahetiitritega.
Esituse elavdamiseks kinosaalides saadeti filmi näiteks ka klaveril.
Idee visuaalset filmimaterjali kombineerida salvestatud helimaterjaliga on küll peaaegu sama vana kui filmikunst ise, kuid salvestatud kõne sünkroonimine liikuva pildiga sai võimalikuks alles 1920. aastate lõpus.
2013. aastal hindas Ameerika Ühendriikide Kongressi Raamatukogu, et 70% Ameerikas tehtud tummfilmidest on täielikult hävinud.[1]
