Toyota JZ mootorid on kuuesilindriliste ridamootorite seeria, mida Toyota hakkas tootma seniste M-seeria kuuesilindriliste ridamootorite asemel. JZ-mootorid on 24-klapised, kahe nukkvõlliga automootorid. JZ-mootoreid toodeti 2,5- ja 3,0-liitrisena.
Nii nagu kõik JZ-seeria mootorid, oli see mootor disainitud istuma pikkupidi auto kere suhtes kapoti all. Eesmärgina, et sobitada autodele tagaveoline veojõu skemaatika. Kõikidele autodele, mis pakkusid seda mootori varianti, pakuti ainult neljakäigulist automaatkäigukasti; manuaalkäigukasti valikut ei antud.
1JZ-GTE
1JZ-GTE mootoriga tõstis Toyota veelgi enam selle mootori limiite lisades tehasest juurde kaks turboülelaadurit. Turbod istusid paralleelses seadistuses, lisaks pandi juurde ka veel külje- või esikinnituses õhkvahejahutid veelgi paremateks jõunäitajateks.
Esimesel generatsioonil kujunes tüüpveaks kiire turbode kulumine. Esmalt vigase sisselaskeklapi tõttu, mis lubas liigselt põlemisgaase sisselaskesse. Teisalt väljaheite poolel liigne õli läbi paiskamine, mis turbo vahelisi tihendeid kahjustasid. Jaapanis toimus tootjapoolne tagasikutsumine, et viga eemaldada, mujal maailmas eemaldati viga alles teise generatsiooni mootoris.
Kolmas generatsioon viidi tootmisse 1996. aasta paiku, jätkuvalt 2,5-liitrise turbomootorina, kuid seekord uuenenud plokikaanega, mis koos parema jahutusega lisas mootorile uudse VVT-i süsteemi. Lisaks mindi üle kahelt turbolt ühele turbole ning väiksematele väljalaskeavadele. See lubas turbol töötada efektiivsemalt madalamatel pööretel tänu kiiremale väljaheitegaasidele. Kuigi võimsusnäitajad ei muutunud, suudeti suurendada mootoripöördemomenti pea 20 N⋅m võrra, mille tulemusel vähenes mootori kütusekulu 10% võrra.
Üks viimasest JZ-mootori variantidest, mida Toyota on tootnud. Tootmisse läks umbes 2000. aastal. Mootorite eesmärgiks oli minimaalne väljaheide ning madal kütusekulu ilma jõudluse kaotuseta. See mootor kasutab sama mootoriplokki mida 1JZ-GE, kuid taas uuendatud plokikaanega.
Selle mootoriga saavutati ligi 20% väiksem kütusekulu.
Mootori jõudlus on põhimõtteliselt sama mis VVT-i 1JZ-GE variandil. Samuti see mootor tehasest on ainult automaatkäigukastidega ühenduses.
Aastast 1991 valmistati 3,0-liitrist mootorit tähisega 2JZ (esimene auto selle mootoriga oli Toyota Aristo). Silindri läbimõõt ja kolvikäik on 86 x 86mm. VVT-i muudetavate klapifaasidega süsteem lisati hiljem, aastal 1997. Mootor ei ole ainult õrnalt suurema kolvikäiguga versioon 1JZ mootorist (kuigi nad on tohutult sarnased mõõtmetelt ja ehituselt), vaid sellel on ka kõrgem mootoriplokk ja pikemad ühendusvardad, et mahutada 14.5mm kolvikäigu suurendamist.
2JZ-GE
2JZ-GE on sagedasti esinev versioon 2JZ-st. Võimsus on 158–169 kW 5800–6000 pöörde juures. See kasutab järjestikust elektroonilist sissepritsesüsteemi, sellel on alumiiniumist plokikaan ja 4 klappi silindri kohta, koos malmist mootoriplokiga, kusjuures mõned kasutavad ka VVT-i süsteemi. Mõni VVT-i versioon kasutas ka DIS (otsesüüte) süsteemi üle süütejagaja mis oli kasutusel varasemates 2JZ-GE mootorites. Tihti peeti seda läbinisti COP (Coil-on-Plug) süütega mootoriks, kuid seda ta ei olnud.
2JZ-GTE on rida paigutuses, kuuesilindrine, kahe nukkvõlliga, õhkjahutusega, kahe turboülelaadjaga, malmplokiga, alumiiniumplokikaanega Toyota mootor, mis oli tootmises aastatel 1991–2002.
Selle mehaaniline põhi oli olemasolev 2JZ-GE, aga erines sellest läbi kahe turboülelaaduri ja õhkjahutusega külgedele paigutatud vahejahutiga. Toyota VVT-i muudetavate klapifaasidega tehnoloogia lisati mootoritele alates septembrist 1997, millest sai ka nende uus standard. Tulemusena suurenes maksimaalne jõumoment ja võimsus tõusis kõikides turul olevates mootori variantides. Toyota koos Hitachiga lisasid veel sellele mootorile kaks järjestikseadistuses oleva turboülelaaduri, mille tulemusena tõusis mootori võimsus 169 kW-lt 206 kW-ni, mis oli tollal ka autotööstuses üks suuremaid.
Kogu tööstust hõlmav tolleaegne mootorivõimsuse lage jõustas Jaapani nüüdseks mittetoimiv Härrasmeeste Nõusolek eksklusiivselt Jaapani autotegijate vahel, kes müüsid Jaapani turgu. Mootori maksimaalne jõud Põhja-Ameerikas ja Euroopas tõsteti sel ajal 239 kW-ni.
2JZ-FSE mootor kasutab sama tehnoloogiat nagu väiksema kubatuuriga 1JZ-FSE mootor, kuid veel suurema surveastmega. Mootori võimsus on samaväärne VVT-i 2JZ-GE mootori omaga ehk 162 kW.
2JZ-FSE mootorit sai ainult koosluses automaatkäigukastiga.
