Terrakotasõdalaste asukoht Hiinas Xi'ani linnas, mis asub 1160 km Pekingistedelas, ei ole juhuslikult valitud. See paik oli keiser Shi Huangdi kodukoht ja Xi'an oli seejärel keisririigi pealinn rohkem kui tuhat aastat. Tangi dünastia valitsusajal (618–907) oli Xi'an maailma suurim linn ja kandis kaunist nime Changan – 'Taevalik Rahu'. Linn asus Siiditeel.
Leidmine
Ühe 20. sajandi suurima arheoloogilise leiu peale satuti täiesti juhuslikult. Nimelt leiti terrakotast sõdalased talupoegade poolt, kes 1974. aastal kaevu kaevates neile peale sattusid.
Praeguseks on leitud enam kui 8000 skulptuuri kolmes maa-aluses kaevandis.
Sõdalased on 1,6–1,7 meetri pikkused ja täiesti individuaalsete nägudega (ei leidu kahte ühesugust). Tõenäoliselt on kujud tehtud keisri enda sõjaväelasi eeskujuks võttes nende täpsete savistkoopiatena.
Osa sõdalasi on püstiasendis, osa toetub ühele põlvele, hoides käes paljastatud mõõka. Paljud sõdalased on turvises, kuid enamik kannab vöötatud sõdurikuube, sääriseid ja kandiliste ninadega jalanõusid. Sõdalaste kehad on seest õõnsad, kuid käed ja jalad on umbsed. Nende relvad – pronksistodad ja mõõgad, puidust vibud pronkskaunistustega – on tõelised (arvatakse, et neid võidi varem ka tõelises sõjategevuses kasutada) ja ka hobustel on pronksist valjad. Jalaväelaste juuksed on pealaele rulli seotud, ratsaväelased aga kannavad mütse.
Figuurid olid algul värvitud eredate värvidega, kuid need on rohkem kui 2000 aasta jooksul ära kulunud. Ligi 6000 skulptuuri leiti esimesest peaaegu viie meetri sügavusest kaevandist mõõtmetega 230x60 meetrit. Sealt tuli päevavalgele nii jalaväelasi, vibulaskjaid kui sõjavankreid. Teisest, väiksemast kaevandist, leiti veel sadu sõdalasi, ratsaväelasi, sõjavankreid ja vibulaskjaid. Kolmandas kaevandis oli ainult 68 figuuri – ilmselt väepealik koos oma staabiga.
Eksponeerimine rahvale
Neli pronksist hobust
Suure hulga figuuridega esimene kaevand on avatud külastajatele. Kohalikus muuseumis näidatakse videofilme arheoloogilistest väljakaevamistest, samuti võib näha sõdalasi ja kaht poole elusuurust pronksvankrit hobuste ja vankrijuhtidega. 1980. aastal avastatud vanker näeb välja täpselt samasugune nagu need, mida kasutasid kunagi keiser, tema õukonna kõrged ametnikud ja konkubiinid
Qin Shi Huangdi haud
Qin Shi Huangdi haud asub üle 40 meetri kõrguse künka all, mida pole seni veel avatud. Keegi ei tea, kus paikneb selle hauakambri sissepääs. Arvatakse, et ehitajad tapeti ja maeti sinnasamasse, et saladust hoida. Usutakse, et paljud keisri ametnikud, teenijad ja naised maeti elavalt koos keisriga, et nad jätkaksid tema teenimist ka pärast isanda surma. Sunnitöölised ehitasid hauakompleksi juba palju aastaid enne keisri surma.
Tänapäevaste seadmetega on tuvastatud, et hauakambris asub suurel hulgal münte. Siiski ei avata hauakambrit tõenäoliselt ka lähitulevikus, kuna kardetakse, et haua avamine võib kaasa tuua väärtusliku arheoloogilise leiu hävinemise.
Vaata ka
Terrakotasõdalaste laternate näitus Harjumäel 20. augusti väljakul Foto: Ave Maria Mõistlik, 24. veebruar 2015
