Mõis kuulus kunagi Peter Roebelile, kelle surma järel Zygmunt III Waza mõisa Ruhja kirikule annetas. Aastal 1593 läks mõis Roebeli lapselapse Peter Torney valdusse. Seejärel omandas mõisalt 600 marga eest 3/4 adramaad ja kõrtsi Jürgen Rade, pannes aluse Jurata mõisale. Aastal 1623 omandas ta ka ülejäänud Ternēja mõisa maad, hiljem läksid need valdused aga reduktsiooni käigus riigile.[1]
Mõisa suurus
Bienenstammi andmetel allus mõisale 1816. aastal koos Jurata mõisaga 454 mees- ja 529 naishinge, nende mõisade suurus koos Ruhja mõisaga oli 40 ja 3/4 adramaad.[2] Aastal 1641 oli mõisa suurus (koos Ķoņi, Ruhja ja Jurata mõisaga) 50 ja 3/8 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus koos Ruhja ja Jurata mõisaga 38 ja 1/4 adramaad, aastal 1734 oli neil aga adramaid 31 ja 1/4. Aastal 1757 oli mõisa suurus 13 ja 7/12 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 22 ja 13/20, aastal 1881 allus mõisale neliteist adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[4]
Karjamõisad
Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Sievershof.
Mõisa nimest
Mõis on saanud nii saksa- kui ka lätikeelse nime Ternēja XVI sajandi omaniku Peter Torney järgi.
Viited
↑Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 192.
↑Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 242.
↑Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
↑Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 190.
Kirjandus
Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 123 [1].