Teras

See artikkel räägib sulamist; katsemehhaanikatehase kohta vaata artiklit Teras (tehas); ajalehe kohta vaata artiklit Teras (ajaleht); perekonnanime kohta vaata artiklit Teras (perekonnanimi)

---

Rooste ja terasleht

Terassild Argentinas

Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Kui rauasulamis on üle 2,14% süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm.

Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam.

Teised lisandid

• Kroom
• Lämmastik temperatuuril 500–550 °C
• Mangaan
• Molübdeen
• Nikkel
• Nioobium
• Tantaal
• Titaan
• Vanaadium
• Vask
• Volfram

Ajalugu

Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps.

Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena.

Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost.

Vaata ka

• Legeeritud teras
• Legeerimata teras
• Roostevabad terasedː
  • AISI-316
  • AISI-317
  • AISI-317L