Teine Ungari vabariik (ungari: Második Magyar Köztársaság) oli parlamentaarne vabariik, mis asutati pärast Ungari kuningriigi lagunemist 1. veebruaril 1946. 20. augustil 1949 sai riigist Ungari Rahvavabariik.
Ajalugu
Septembrist 1944 aprillini 1945, teise maailmasõja lõpufaasis, okupeeris Punaarmee Ungari. Budapesti piirati peaaegu kaks kuud ja suur osa linnast hävines piiramise käigus. Ei lääneliitlased ega ka Nõukogude Liit ei pooldanud muutusi Ungari piiride suhtes, nii et 1947. aasta rahulepingus, millele ka Ungari alla kirjutas, oli kirjas, et 1938. aasta Viini lepinguga määratud otsused on kuulutatud kehtetuks. See tähendas, et Ungari piir tõsteti tagasi sinna, kus see oli olnud 1. jaanuaril 1938 ja Ungari kaotas kõik alad, mis olid saadud vahemikus 1938–1941. Aastatel 1946–1948 saadeti umbes pool Ungari saksa vähemusest (250 000 inimest) Saksamaale. Toimus sunniviisiline rahvavahetus Ungari ja Tšehhoslovakkia vahel.
Nõukogude väed seadsid 21. detsembril 1944 enne Budapesti hõivamist Debrecenis sisse uue valitsuse. Zoltán Tildyst sai ajutine peaminister.
Novembris 1945 toimunud valimised võitis Sõltumatute Väikeomanike partei, kes kogus 57% häältest. Ungari Kommunistlik Partei sai vaid 17% häältest. Nõukogude Liidu Ungari kontrollkomisjoni esimees marssal Kliment Vorošilov keeldus lubamast Väikeomanike parteil valitsust moodustada. Selle asemel moodustas Vorošilov ise valitsuse, milles mängisid võtmerolle peamiselt kommunistid. 1946. aastal hääletas parlament presidendiks Väikeomanike partei esimehe Zoltán Tildy. Ferenc Nagyist sai peaminister. Mátyás Rákosist sai peaministri asetäitja.
.svg)
.svg)
.png)
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
