Tartu rulluisumaraton on Baltikumi ja Skandinaavia suurim rulluisuüritus, mille programmilistel üritustel osaleb ligikaudu 1500 rulluisutajat. Aastal 2013 oli lõpetajaid kokku 1352. Andmed pärinevad ürituse ametlikust protokollist. Klubile Tartu Maraton teadaolevalt ei ole Baltikumis ega Skandinaavias ühtegi teist nii suure osalejaskonnaga rulluisuüritust.
Tartu rulluisumaraton (2013)
Rulluisumaratoni sõidetakse distantsidel 42 km ja 21 km. Programm hõlmab ka lastesõite ja rulluisusprinti.
42 km marsruut saab alguse Tartust ja läbib Narva mnt – Kõrveküla – Aovere – Kobratu – Aovere – Kõrveküla – Vahi – Aovere – Kõrveküla – Vahi – Kõrveküla – Tartu.
21 km marsruudi start antakse samuti Tartust ja läbib Narva mnt – Kõrveküla – Aovere – Kobratu – Aovere – Kõrveküla – Tartu.
Lasteüritused
Klubi Tartu Maraton viib läbi lasteüritusi juba aastast 1983. Tartu rulluisumaratoni juurde kuuluvad TILLUsõit ja MINImaraton.
TILLUsõidu distants on 500 ja see on mõeldud eeskätt eelkooliealistele.
MINImaratoni distants on 3,4 km ja see on mõeldud lastele alates koolieast.
Tartu rulluisumaratoni ajalugu
Klubi Tartu Maraton pikaajaline unistus viia läbi Tartu rulluisumaraton täitus 26. augustil 2007 – Tartu linnas ning Tartu valla territooriumil toimus SEB Ühispanga 1. Tartu rulluisumaraton, distantsidega 36 km ja 15 km. Viimati pakkusime oma osavõtjatele uut ja huvitavat väljakutset 10 aastat tagasi, kui sündis Tartu rattamaraton, millest on tänaseks kasvanud ligikaudu 5000 osalejaga üks Eesti populaarsemaid rahvaspordiüritusi.
1. Tartu rulluisumaratoni läbiviimiseks vajaliku kvaliteediga maanteelõigu otsingud kestsid aastaid, kuid 2007. aastal leiti lõpuks sobilik võistlustrass Tartu vallast ning osalejad uisutasid Tartu linnast Narva maantee võistluskeskusest kuni Aovere tankla teeristini ning sealt tagasi kuni Vahi ringini. Läbides kaks sellist ringi finišeerusid rulluisutajad taas Narva maantee võistluskeskuses. Ajaloo esimese Tartu rulluisumaratoni võitis Danila Ruusu.
Esimene rulluisumaraton (2009)
Enne esimest Tartu rulluisumaratoni olid paljud asjatundjadki pessimistlikud selle spordiala populaarsuses. Siiski tõi esimene üritus kokku ligemale tuhat uisutajat ning paljud SEB Tartu Nelikürituse osalejad leidsid enda jaoks uue spordiala – rulluisutamise. SEB 2. Tartu rulluisumaratoni programmilistel üritustel oli osalejaid juba 1114. Kolmas Tartu rulluisumaraton on osutunud rulluisumaratoni lühikese ajaloo jooksul kõige populaarsemaks tuues rajale kokku 1548 osalejat.
Nagu teistel Klubi Tartu Maratoni üritustel, on ka Tartu rulluisumaratoni programmis traditsioonilised lasteüritused, laupäeval enne põhisõite toimuvad TILLUsõit ja MINImaraton.
Esimesed suuremad muudatused SEB Tartu rulluisumaratoni raames leidsid aset 2011. aastal, kui põhidistantse märgatavalt pikendati. Pikemast distantsist sai täieõiguslik maratoni nime kandja – 36 km asemel pidid rulluisutajad nüüdsest vallutama 42 kilomeetrit. Samal aastal leidis aset ka teine suur programmiline muudatus – alates 2011. aastast lisati võistlusprogrammi ka vaatemänguline sprindivõistlus – aset leidis 1. Tartu rulluisusprint. Ajaloo esimese Tartu rulluisusprindi võitis Venezuela rulluisutaja Alfredo Moreno.
2012. aasta tõi taas muudatusi – SEB Tartu rulluisumaratoni võistlustrass viidi marsruudile Jõgeva–Tartu ning distants pikenes 48 kilomeetrini. Lühikese distantsi pikkuseks sai 19 kilomeetrit ja stardipaigaks Tabivere. Selle muudatusega täitus ka Klubi Tartu Maratoni ammune unistus kulgeda rulluiskudel Jõgevalt Tartusse. 2014. aastal on teetöötest tulenevalt kasutusel taas 2011. aasta rajaversioon.
