Kool on kandnud eelnevalt ka Tartu 14. Keskkooli (01.09.1980-01.05.1997) ja Tartu Kunstigümnaasiumi (01.05.1997-31.08.2014) nime.
Kooli eripäradeks on kunsti- ja ettevõtlusõpetuse süvendatult õpetamine ning hetkel on koolihoone Tartu linna üks moodsamatest.
Kooli ajalugu
Kool avati 1. septembril 1980. aastal vastvalminud koolihoones (projekt 221-1-321, arhitekt Milvi Vainik), kooli nimeks sai Tartu 14. Keskkool. Toonases keskkoolis asus õppima 1134 õpilast, õpetajaid oli esimesel aastal 54 ning klassikomplekte oli kokku 34. Osad õpilased ning õpetajaid tuli uude koolimajja seni Tartu linnas tegutsenud Pedagoogilise Kooli Harjutuskoolist, mis uue keskkooli rajamise tulemusel suleti. Koolihoone avamisel sai koolihoone ka nimetahvli, mida kroonis vahtralehe kujutis ning oluliseks osaks kooli sümboolikast on vahtralehe kujutis tänini. 1983. aastal lõpetas kooli esimene lend ning lõpuaktusel kingiti koolile ka koolilipp.
1987. aastal loodi koolis kunstiõpetuse süvasuund ning seda alates 2. klassist. Kunstisuuna rajajaks oli kooli toonane õpetaja Aili Tammela. Lisaks hinnati Aili Tammela kunstiõpetuse kabinett toona linna parimaks. Aasta hiljem algas kunstiõpetuse süvaõpe ka gümnaasiumiosas, eestvedajateks kunstiõpetuse õpetajad Paul Kunman, Vilve Malken ja Roland Pechter. Esimene kunstialast süvaõpet saanud lend lõpetas kooli 1991. aastal. Samal aastal rajati kooli ka esimene arvutiklass.
1992. aastal algatas õpetaja Paul Kunman õpilaste karikatuurivõistluse "Mida naerad, koolijüts?". Aastate jooksul on algatus saanud rahvusvahelised mõõtmed ning võistlust korraldatakse tänase päevani. 1993. aastal rajati kooli kunstisuuna edendamiseks kunstijuhi ametikoht. Ametisse valiti noor ja ambitsioonikas kunstiõpetuse õpetaja Üllar Sillaots, kes on kunstiõppe edendajaks koolis praeguseni. 1994. aastal valiti Üllar Sillaots Eesti Vabariigi aasta õpetajaks.
1994. aastal rajati kunstiõpetuse süvasuuna kõrvale ka majandussuund, õpetaja Maimu Kiik eestvedamisel. 1995. aastast ilmub regulaarselt kooliajaleht "Vahtrapoiss" (praegusel hetkel kannab nime "Vahtraleht"), mille idee pärineb toonaste õpetajate Aive Põhjala ja Kalev Avi käest.
01.05.1997 nimetati kool ümber Tartu Kunstigümnaasiumiks. Uus nimi andis edasi kooli olemust ning nägu, milleks oli süvendatult kunsti- ja lisaks majandusõpetuse pakkumine terve koolitee jooksul. Jätkati seniste traditsioonide ja tegemiste elluviimist.
2006. aastal toimusid Tartu Kunstigümnaasiumi I. kooliolümpiamängud kehalise kasvatuse õpetaja Helve Israeli eestvedamisel.
2010. aastal toimusid koolis II. kooliolümpiamängud õpetaja Helve Israeli eestvedamisel ning kooliolümpiamänge avas vilistlane olümpiamedalist Aleksander Tammert[1]. Gümnaasiumi majandussuunas sai tavaks õpilastel asutada õpilasfirmasi. Õpilasfirma Pääsuke/Rolling Art (õpilased: Sander Sõna, Rait Rahu ja Üllar Kivila) teenis ka vabariikliku preemia "Eesti parim õpilasfirma 2010", juhendajaks õpetaja Karmo Kurvits.
2012. aastal loodi koolis projekt "Ettevõtlikuks läbi õpilasfirma", mis tunnistati parimaks õppekava toetavaks projektiks Tartu linnas ning õpilasfirma "Trio de Jacks" (õpilased: Rait Palla, Ragnar Palla ja Andrei Redi) osales rahvusvahelisel õpilasfirmade laadal. Aasta ettevõtlusõpetaja tiitliga pärjati Karmo Kurvits.
2013. aastal saavutas õpilane Karolin Kruusaauk vabariiklikul kunstiolümpiaadil gümnaasiumiastmes I. koha.
2014. aastal korraldati Tartu Kunstigümnaasiumis 10. korda Tartu linna ja maakonna põhikoolide ja gümnaasiumide kunstiolümpiaadi.
Seoses Tartu linnas korraldatud haridusreformiga nimetati 01.09.2014 kool ümber Tartu Variku Kooliks ning koolist sai põhikool.[2]
2018. aastal peeti Tartu Variku Koolis III. kooliolümpiamänge õpilaste Ken-Markus Üle, Karl Marten Muruaas, Keron Kadak ja Kardo Ken Konts eestvõttel, juhendajaks Helve Israel. Mänge avasid olümpialastest maratoonarid, kolmikõed Luiged.
01.09.2018 alustas kool õppetööd asenduspindadel, seoses senise koolihoone täielike renoveerimistöödega.
01.09.2019 alustas Tartu Variku Kool taas õppetööd algses, kuid renoveeritud koolimajas. Renoveerimisjärgselt taasavatud koolihoone oli riigis kaasaegseim, lisaks ehitati koolihoonele kasutuseks ka kahe täismõõtmelise korvpalliväljakuga sisehall, jõusaal ja matisaal.[3]
2024. aasta detsembrikuus toimus koolis 10. korda traditsiooniline Varivalimiste üritus, kus üheksanda klassi õpilastel tuleb moodustada ühiskonnaõpetuse tunni raames erakonnad ning luua koolielu parandamiseks lubadusi. Üritus kulmineerub pressikonverentsi ja valimistega. Ürituse eestvedajaks on ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Katrin Klaassen (pälvinud Tartu linna "Aasta klassijuhataja" tunnustuse)
2024/2025 õppeaastal õpib koolis ligi 600 õpilast ning töötab 46 õpetajat ning kooli eripäradeks on endiselt kunsti- ja ettevõtlusõpetuse õpetamine.